iklan

DILI, OPINIAUN

Hamutuk, ita hahoris istória foun

Hamutuk, ita hahoris istória foun

Rojer Rafael T. Soares

Husi: Rojer Rafael T. Soares

We’en, Manatuto

Iha loron 26, fulan Outubru, tinan 2025, Timor-Leste sei sai nu’udar 11.º Membru Plenu ba ASEAN, Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátika. Ba timoroan sira, momentu ida-ne’e istóriku tebes, tamba reprezenta tinan naruk husi prezerveransa no konkretizasaun ba mehi ida, atu afirma Timor-Leste nu’udar parseiru ida rekoñesidu iha nível internasionál.

Adezaun ida ne’e reprezenta nu’udar símbolu ba insisténsia husi governasaun tuituir malu, ne’ebé ohin, sai realidade tamba mós lideransa determinada no vizaun estratéjika  husi Señor Prezidente Repúblika, Dr. José Ramos Horta, no señor Primeiru Ministru, José Alexandre Kay Rala Xanana Gusmão. Alkansu ne’ebé merese ita hotu nia apalauzus no apresiasaun.

Momentu ida-ne’e, la’ós de’it sai nu’udar konkretizasaun ba desizaun polítika ida, adezaun ba ASEAN sai mós nu’udar símbolu husi esperansa no oportunidade. Timor-Leste hola parte ohin iha rejiaun ida ne’ebé dinámika tebes iha planeta, ne’ebé bele loke odamatan ba kooperasaun, dezenvolvimentu  ekonómiku no interkámbiu kultural no sientífiku ne’ebé bele muda destinu no futuru nasaun nian.

Edukasaun sei nafatin sai nu’udar motór ba integrasaun. Programa sira iha mobilidade estundantíl, bolsa sira ba investigasaun no rede universitária sira husi ASEAN ne’ebé oferese ba joven timoroan sira, bele loke oportunidade atu dezenvolve sira-nia kompeténsia, kria ideia foun, ne’ebé sei kontribui ba kresimentu no modernizasaun ba ita-nia rain.

Adezaun Timor Leste nian ba ASEAN mós sei lori  benefísiu ekonómiku konkretu; asesu ba merkadu rejionál, atrasaun ba investimentu externu no kooperasaun teknolójika.

Ho oportunidade hirak-ne’e hotu, Timor-Leste bele afirma ninia-an  nu’udar parseiru ativu no inovadór iha rejiaun, hodi promove kresimentu ida sustentável no konsekuentemente, hadi’ak kualidade moris ba ninia populasaun sira.

Wainhira bandeira Timor-Leste nian hasa’e entre bandeira sira husi Nasaun Membru ASEAN sira-nia leet, la’ós de’it sai nu’udar jestu simbóliku ida; sei sai nu’udar momentu ba selebrasaun no komemorasaun husi nasaun ki’ik ida ne’ebé fiar iha ninia futuru no hahú husi momentu ida-ne’e – Nia pozisiona ninia-an nu’udar autór relevante ida iha Sudeste Asiátiku. Adezaun ba ASEAN sai, tuir ha’u-nia ótika, nu’udar aposta ida iha progresu no iha potensiál husi juventude timoroan sira, no edukasaun sei kontinua sai nu’udar xave ba transformasaun husi oportunidade hirak-ne’e ba rezultadu konkretu sira iha tempu naruk.

Timor-Leste ohin kria istória foun ne’ebé hakerek husi IX Governu Konstitusional.

Togather We Rise -Parabéns Timor-Leste!

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!