iklan

SAÚDE

UNFPA-MS fó formasaun ba profisionál saúde 15 kona-ba ezaminasaun forense

UNFPA-MS fó formasaun ba profisionál saúde 15 kona-ba ezaminasaun forense

Fundu Populasaun Nasaun Unida ihaTimor-Leste (UNFPA) hamutuk ho Ministériu Saúde fó formasaun ba profisionál saúde 15 kona-ba ezaminasaun Forense hodi fó atendementu ba Vitíma Violénsia Bazeia ba Jéneru (VBJ). Imajen Tatoli/Felicidade Ximenes.

DILI, 24 Novembru 2025 (TATOLI)—Fundu Populasaun Nasaun Unida ihaTimor-Leste (UNFPA) hamutuk ho Ministériu Saúde fó formasaun ba profisionál saúde 15 kona-ba ezaminasaun Forense hodi fó atendementu ba Vitíma Violénsia Bazeia ba Jéneru (VBJ).

“Realizasaun ida-ne’ebé hatudu Governu nia dedikasaun hodi asegura katak sobrevivente sira husi VBJ simu servisu médiku no forense ho kualidade aas no sentradu iha sobreviventesira,” Reprezenta UNFPA iha Timor-Leste, Umbelina Rodrigues, hateten ba jornalista sira iha Salaun INSPTL, Komoro, ohin.

Nia esplika, Fundu Populasaun Nasoaun Unida iha Timor-Leste mós husu Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste atu lidera prosesu kordenasaun no padronizasaun ne’e tenke ho di’ak.

“Husu ba INSPTL atu lidera prosesu kordenasaun no padronizasaun no organiza formasaun importante ida-ne’e ho di’ak. Ezaminasaun Médiku Forense hala’o papél desizivu ida la’ós de’it hodi hatan ba nesesidade saúde imediata sira husi sobrevivente sira, maibé mós hodi apoia justisa, responsabilizasaun no dignidade sobrevivente nian,” nia dehan.

Nia informa, fornesedor saúde sira iha abilidade, koñesementu no konfiansa atu hala’o ezaminasaun Médiku forensie ho kualidade aas, padronizadu no sentrada iha sobrevivente sira-ne’e esensiál ba sistema nasionál resposta VBJ nian.

“Ba UNFPA, ami haksalok tebes atu apoiu formasaun padraun ida-ne’e, semana ida-ne’e reprezenta pasu importante ida ba oin to’o teste modulu formasaun foun ida-ne’e. Ita-boot sira-nia partisipasaun ativu, pergunta sira no feedback durante loron lima ne’e importante tebe-tebes atu hadi’a modulu ida ne’e. UNFPA mos sei reve no fó feedback ba INSPTL,” nia informa.

Tanba ne’e, Fundu Populasaun Nasaun Unida ihaTimo-Leste sente onradu atu mai partisipa iha abertura ba Formasaun importante kona-ba Ezaminasaun Médiku Forense ba Fornesedór Saúde sira.

“Institutu Nasionál Saúde Públika Timor-Leste (INSPTL) ho apoiu tékniku no finanseiru ne’ebé maka’as husi parseria ba Dezenvolvimentu Umanu (PHD), UNFPA no fasilitasaun husi HAMNASA. Primeiru, hau hato’o apresiasaun sinseru ba PHD ba apoin kontínua hodi hametin servisu resposta VBJ iha Timor-Leste, inklui formasaun ida-ne’e. Ha’u mós hakarak hato’o ami-nia agradesementa kle’an ba doutora Margaret tanba lidera dezenvolvimentu ba modulu formasaun foun kona-ba Ezaminasaun Mediku Forense,” nia esplika.

UNFPA Rejionál Ofisiál husu ema hotu-hotu fó kontribuisaun atu asegura pakote formasaun finál ne’e iha kualidade prátika no sustentavel bele uza iha nasaun tomak.

“Ami mós sei husu tulun husi UNFPA Regional Office atu fo mós input ho intensaun ba ita hotu-hotu fo kontribuisaun atu asegura katak pakote formasaun finál ne’e iha kualidade, prátika no sustentável, bele uza iha nasaun tomak ba tinan hirak tuir mai. Ne’eduni, ita boot sira-nia input importante tebe-tebes. Ha’u dezeja ba ita-boot semana formasaun ida-neʼebé produtivu no kolaborativu,” nia hateten.

Diretór Nasionál Formasaun iha INSPTL, Girgorio Rangel, dehan formaaun ohin ne’e kona-ba ezaminasaun forense médiku ne’ebé mak ko’alia liu kona-ba oinsá atu atende sobrevivente sira liuliu ba sira-ne’ebé mak hetan Violénsia Bazeia ba Jéneru (BJV).

“Ita-nia inan no feton sira hetan formasaun husi espesialista sira husi formadór mai husi Austrália atu fasilita informsaun hodi hasa’e sira-nia koñesementu no nivél prátika liga ho Violénsia Bazeia ba Jeneru (BJV), atu nune’e iha koñesementu ruma molok formandu sira fila ba fasilidade saúde hodi halo atendementu kazu sira-ne’ebé mak liga ho violénsia bazeia ba jéneru,” Girgorio Rangel dehan.

Nia hateten, formasaun la’o durante loron lima no formasaun mak padraun ba forense medikál no durante loron lima sira sei aprende barak liu mak oinsá sira mai halo ezaminasaun ba sobrevivente sira, atu nune’e bele relata ba parte kompetente atu nune’e halo prosesu kontínuasaun.

Nia relata, tuir dadus ne’ebé mak iha profisionál saúde tuir ona formasaun ida-ne’e hamutuk 70-resin, maibé ativamente sira na’in-20 mak provizoriamente mak halo atendementu ba forense médiku,

“Ohin profisionál saúde 15 ne’e reprezentante husi munisípiu sira no mós Dili tuir área ne’ebé mak sira konvida, atu nune’e mediku sira fila ba sir- nia servisu fatin hodi bele halo atendementu ho diak,” nia informa.

Formadu Mário Sarmento hateten, formasaun ne’e importante tebes atu nune’e aumenta pesoál saúde sira-nia koñesementu kona-ba oinsá atu halo komunikasaun no atendementu di’ak ho pasiente Violénsia Bazeia ba Jéneru (VJB).

“Formasaun ohin ne’e nia objetivu hanesan padraun ida ba protokolu ezaminasaun forense ba iha pesoál saúde sira, oinsá atu bele implementa iha baze no fasilidade saúde sira hotu. Tanba ne’e inklui médiku no mós parteira no parseiru dezenvolvimentu ne’ebé mak hola parte ba violénsia bazeia ba jéneru, tanba formasaun ne’e importante tebes atu bele aumenta sira-nia koiñesementu no abilidade, atu nune’e bele komunika no fó asisténsia di’ak ba pasiente sira-ne’ebé mak hetan violénsia bazeia ba jéneru,” Mário Sarmento haktuir.

Entertantu, formasaun ne’e halo durante loron lima hahú husi Segunda to’o Sexta ho partisipante hamutuk na’in-15 no formandó mai husi Austrália.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!