DILI, 20 Marsu 2026 (TATOLI)—Xefe Sentru Saúde Vera Kruz, Marilia da Conseição, klarifika profisionál saúde la husik sala emerjénsia mamuk maibé pesoál saúde ba atendimentu iha sala internamentu, no sira halo atendimentu durante iha oras 24 nia laran inklui loron feriadu la’o normál.
Nia hato’o kestaun ne’e nakait ho vídeo ne’ebé mak virál iha mídia sosiál katak Sentru Saúde Internamentu iha sala emerjénsia la iha pessoál saúde atu halo atendimentu ba pasiente sira.
“Ha’u hanesan Xefe Sentru Internamentu Vera-Kruz hakarak halo klarifikasaun ba iha vídeo ne’ebé mak espalla iha média sosiál katak, momentu pasiente mai halo vídeo sala emerjénsia mamuk no observasaun laiha pesoál saúde, maibé atu hatete katak ida-ne’e internamentu. Sentru saúde internamentu la’o normál hela durante 24 oras, loron hitu no loron feriadu no mós iha Sabadu no Domingu,” Marilia da Conceicao Ferreira ba Jornalista sira iha nia kna’ar fatin, Kaikoli, ohin.
Tanba ne’e, nia husu ba komunidade katak durante ne’e profisionál saúde sira halo atendimentu mak la monu ba komunidade nia laran karik sira husu deskupa.
“Ami husu deskupa keta servisu balun ne’ebé mak la monu ba iha komunidade, ami prontu nafatin, sentru saúde internamentu nafatin prontu, ami-nia pesoál saúde sira prontu nafatin atu serbí komunidade no nafatin fó konfiansa mai ami. Katak, ami prontu 24 oras atende ita-boot sira ho kualidade,” nia dehan.
Nia haktuir, Sentru Saúde Internamentu Vera-Kruz kada turnu ne’e iha médiku na’in-haat (4), na’in-ida (1) halo atendimentu iha sala emerjénsia no na’in-tolu (3) iha sala internamentu.
“Kada turnu ita iha médiku na’in haat, na’in-tolu iha internamentu no na’in-ida iha sala emerjénsia hamutuk ho infermeiru na’in-rua iha emerjénsia no infermeira na’in-tolu iha internamentu. Agora liga fila fali ba kazu dengue ne’ebé mak sai makaas no pasiente balun sei baixa, ho ISPA no mós moras seluk ne’ebé mak barak, entaun servisu ne’e movel hela. Ita-nia internamentu iha karik, no ita-nia departamentu Emerjénsia mós ketak, entaun pasiente ne’ebé mak barak liu. Entaun, sira movel oinsá atu apoiu atu nune’e ita bele asegura funsionamentu servisu ne’e la’o di’ak,” nia hateten.
Entaun iha momentu ne’e pesoál saúde balun iha internamentu ho minutu balun ne’ebé ke pasiente mai sira la konsege atende maibé husu nafatin ba komunidade labele lakon konfiansa ba sira.
Iha fatin hanesan, familia pasiente Gudelia Maia informa, nia oan hetan moras dengue sira baixa iha sala internamentu durante loron haat ona, profisionál saúde ne’ebé mak atende di’ak.
“Tuir ha’u-nia observasaun no ha’u haree, ha’u nu’udar família pasiente ha’u-nia oan, baixa iha ne’e durante loron haat, ba atendimentu husi pesoál saúde ha’u hanoin durante sira halo atendimentu di’ak. Tanba sira-nia observasaun la’o ho regulár hanesan dadeer-meudia no kalan sira sempre halo observasaun. Tanba ha’u-nia oan diagnósa dengue entaun sira kontrola ho regulár tebes,” Gudelia Maia hateten.
Entretantu pesoál saúde ne’ebé mak servisu iha sentru saúde internamentu Vera Cruz hamutuk 105 inklui tékniku aliadu sira.
Jornalista : Felicidade Ximenes
Editór : Cancio Ximenes





