iklan

HEADLINE, POLÍTIKA

Ratifika ona Protokolu Cebu ne’ebé altera Karta ASEAN

Ratifika ona Protokolu Cebu ne’ebé altera Karta ASEAN

Deputadu sira iha uma fukun Parlamentu Nasionál halo aprovasaun ba lei ne'ebé aprezenta husi Governu. Imajen dokumentasaun TATOLI

DILI, 29 Juñu 2026 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál aprova ohin proposta rezolusaun númeru 53/VI(3a) hodi ratifika Protokolu Cebu ne’ebé altera Karta Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN, sigla inglés).

Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel, hateten katak Protokolu Cebu ne’e aprova tiha ona husi líder sira ASEAN iha simeira ikus, atu alterasaun Karta ASEAN tuir adezaun Timor-Leste ba organizzasaun ne’e.

Tuir nia, artigu 4 iha Karta ASEAN temi de’it Estadu-membru sanulu. Ho Timor-Leste nian adezaun sai membru da-11, Karta ne’e tenke altera atu reflete kompozisaun foun ne’e. Mudansa sira mós inklui alterasaun ba bandeira no símbolu ASEAN nian.

“Agora ita haree hare-hun ne’e sanulu de’it, más agora adisiona tan Timor-Leste para hare-hun ne’e ba 11, reprezenta país membru sira”, nia hateten.

Hodi salienta katak bainhira ho Timor-Leste nia ratifikasaun agora, Protokulu ne’e bele hetan aprovasaun iha Simeira ASEAN tuirmai iha Manila, entre loron 11 no 13 Novembru 2026. Depois aprovasaun, ASEAN sei komesa uza iha materiál ofisiál foun sira ho hare-hun 11 nian hodi reprezenta Estadu-membru hotu.

“Pelu menus alterasaun ba Karta ASEAN ida-ne’e favorese liu ba Timor-Leste nia interese, tanba tau tan país ida iha ne’ebá. Tanba ne’e, ita hakarak ita-nia prosesu bele lalais uitoan para depois ita bele notifika iha tempu badak nia laran ba sekretariadu no Estadu-membru sira, katak Timor-Leste ramata ona ita-nia prosedimentu legál internu”, nia dehan.

Notísia relevante: Parlamentu ratifika alterasaun Akordu ASEAN kona-ba sirkulasaun pesoa singulár

Jornalista: Nelson  de Sousa

Editora: Maria Auxiliadora 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!