Top

Rejistu movél notariadu iha Nítibe: Sidadaun 2.988 asesu ona dokumentu sívil

Diresaun Rejionál Servisu Rejistu Sívil no Notariadu RAEOA konsege tulun sidadaun 2.988 iha sub-rejiaun Nítibe hodi hetan dokumentu sívil, liuhusi programa rejistu movél ne’ebé hala’o iha suku lima. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

OEKUSI, 14 Agostu 2026 (TATOLI) – Diresaun Rejionál Servisu Rejistu Sívil no Notariadu Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) konsege tulun sidadaun 2.988 iha sub-rejiaun Nítibe hodi hetan dokumentu sívil, liuhusi programa rejistu movél ne’ebé hala’o iha suku lima.

Diretór Rejionál Servisu Rejistu Sívil no Notariadu Oekusi, Júlio Coel, informa katak programa ne’e realiza hodi hakbesik atendimentu ba komunidade sira iha área rurál.

“Programa ne’e nu’udar polítika Governu atu hakbesik atendimentu ba suku, atu responde preokupasaun komunidade sira, tanba hein tinan barak ona,” nia hateten ba jornalista sira iha Oekusi.

Diretór Diresaun Rejionál Servisu Rejistu Sívil Notariadu Oekusi, Júlio Coel. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

Distribuisan dadus rejistu movél iha sub-rejiaun Nítibe

Atendimentu movél ne’e foka liu ba emisaun Sertidaun RDTL, Sertidaun Kazamentu, Sertidaun Óbitu, no identifikasaun ba sidadaun sira-ne’ebé seidauk hetan Sertifikadu Nasionalidade. Husi totál sidadaun 2.988, maioria foti Sertidaun RDTL, kompostu Lela-Ufe (742), Bene-Ufe (726), Suni-Ufe (605), Ban-Afi (540), Usitako (375).

Planu espansaun no limitasaun téknika

Tuir planu, programa rejistu movél ne’e sei kontinua ba sub-rejiaun sira seluk iha RAEOA, hanesan Sub-rejiaun Oésilo: Suku Usitaqueno, Usitasa’e, no Bobometo, inklui Sub-rejiaun Pássabe: Suku Abani no Malelat.

Kona-ba emisaun Kartaun Identidade (Billete Identidade), Júlio Coel esklarese katak labele halo iha rejistu movél tanba limitasaun ekipamentu tékniku.

Diresaun Rejionál Servisu Rejistu Sívil no Notariadu RAEOA konsege tulun sidadaun 2.988 iha sub-rejiaun Nítibe hodi hetan dokumentu sívil, liuhusi programa rejistu movél ne’ebé hala’o iha suku lima. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

“Só Billete Identidade maka ita labele halo iha rejístu movél iha suku no aldeia, maibé ita informa ona ba Autoridade Lokál sira katak, karik inan-aman sira iha ona sertidaun RDTL, presiza submete dokumentu ba notariadu, iha loron ida, sira mai ho karreta depois fila kedas, tanba aparrelu sira-ne’e ita labele lori husi fatin ida ba fatin seluk, serve ne’e ida de’it,” Júlio Coel énfaze.

Impaktu sósiu-ekonómiku no impaktu legál

Programa ne’e hetan apresiasaun maka’as husi Autoridade Lokál sira. Xefe Suku Costa, Francisco Colo, salienta katak ausénsia dokumentu sivíl sai nu’udar bareira boot ba komunidade rurál sira atu hetan direitu sosiál sira husi Estadu.

Xefe Suku Costa, iha sub-rejiaun Pante Makasar, Francisco Colo. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

“Komunidade hein duni, ida-ne’e mak realidade, tanba barak iha área rurál seidauk dokumentu nasaun, bainhira atu trata ba subsídiu idozu, balu to’o agora seidauk simu, ne’ebé ita agradese ba polítika Governu, tanba tinan barak atendimentu notariadu konsentra de’it iha vila, ita-nia epserasa ba futuru, programa ne’e bele realiza kada tinan, nune’e bele rezolve ona dokumentu sira hanesan sertidaun RDTL, óbitu inklui dokumentu seluktan,” nia hateten.

Enkuadramentu legál no enkuadramentu sosiál

Baze Legál Nasionál:

  • Kartaun Identidade no Rejistu Sívil: Tuir Kódigu Rejistu Sívil no Lei N.º 3/2004 (Lei Kartaun Identidade), Sertidaun Rai-moris (RDTL) nu’udar dokumentu baze ne’ebé legaliza sidadaun ida nia identifikasaun jurídika atu hetan Kartaun Identidade.
  • Direitu ba Subsídiu: Tuir Decretu-Lei N.º 19/2008 (Subsídiu ba ferik/katuas no Invalidez), Sertidaun RDTL no Billete Identidade nu’udar rekizitu obrigatóriu atu kualifika simu apoiu finanseiru husi Estadu.
  • Estatutu RAEOA: Tuir Lei N.º 3/2014 (kria RAEOA), Estadu iha dever atu desentraliza no hakbesik servisu públiku nasionál ba populasaun iha Enklave Oekusi.

Benefísiu Ekonómiku ba Komunidade

Liuhusi servisu movél ne’e, komunidade área rurál sira poupa tempu no osan transporte (ne’ebé baibain tenke gasta osan husi sub-rejiaun dook sira hanesan Nítibe ba Vila Pante Makasar), no reduz burokrasia ne’ebé kle’ur ona impede sira-nia asesu ba benefísiu sosíal no sidadania plena.

Notísia relevante:Autoridade Lokál: Governu presiza aumenta kuota pasaporte iha Oekusi

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!