SEII empodera funsionáriu iha RAEOA kona-ba lideransa, komunikasaun no prevensaun asédiu seksuál

OEKUSI, 10 Agostu 2026 (TATOLI) – Sekretária Estadu Igualdade no Inkluzaun (SEII), liuhusi Diresaun Nasionál Dezenvolvimentu Igualdade Jéneru, fasilita formasaun ba funsionáriu públiku no funsionáriu kontratadu na’in-80 resin iha Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA).
Inisiativa ne’e haktuir ho prinsípiu konstitusionál sira iha Timor-Leste, liliu Artigu 16.º husi Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (KRDTL) ne’ebé estabelese prinsípiu igualdade no proíbe diskriminasaun bazeia ba jéneru ka kondisaun fízika/mentál, no Artigu 50.º KRDTL ne’ebé garante direitu fundamentál traballadór sira-nian ba hetan seguransa, ijiene, no ambiente servisu ne’ebé seguru, ho dignidade no livre husi ameasa no abuzu.
Reprezentante SEII, José do Rosário Carvalho, nu’udar Tékniku Profisionál no Formasaun iha SEII, informa katak formasaun ne’e realiza durante loron tolu, hahú segunda ne’e sei ramata iha kuarta semana ne’e. Objetivu prinsipál husi kapasitasaun ne’e mak atu haforsa no empodera funsionáriu sira hodi hasa’e sira-nia kapasidade no koñesimentu ba área tolu, hanesan lideransa transformativa, komunikasaun efetiva iha fatin servisu, no prevensaun no resposta ba asédiu seksuál iha setór públiku.
“Formasaun lideransa transformativu importante oinsá suporta funsionáriu sira liuhusi papél SEII nian, atu hakbiit sira-nia koñesimentu kona-ba oinsá sai lideransa ida di’ak inklui meiu komunikasaun di’ak no prevene asédiu seksuál iha servisu fatin liliu setór públiku sira,” nia hateten iha salaun Konvensaun Palaban, ohin.
Iha biban ne’e, José do Rosário Carvalho énfaze katak papél SEII nian servisu liuhusi dalan advokásia hodi asegura no fornese formasaun importante ba funsionáriu sira, inklui maluk defisiénsia sira, tuir definisaun iha Planu Aksaun Nasionál ba Ema ho Defisiénsia no Planu Asaun Nasionál ba Violénsia Baseia iha Jéneru (PAN-VBG).
“Matéria prinsipál maka área tolu ne’e, ne’ebé ita prontu fasilita durante loron tolu, tanba área tolu ne’e importante liliu advokásia, no oinsá ko’alia iha públiku (public speaking), tanba funsionáriu barak balun foin rekruta, entaun presiza tebes oinsá halo komunikasaun di’ak nu’udar futuru lideransa ba rai ne’e,” nia hateten.
Matéria prevensaun no resposta ba asédiu seksuál ne’e estipula iha enkuadramentu normativu sira hanesan:
- Artigu 16.º & 50.º KRDTL: Pilar supremu ne’ebé proteje igualdade jéneru no garante fatin servisu ne’ebé ho dignidade ba servidór públiku hotu.
- Estatutu Funsaun Públika (Lei No. 8/2004, alterada husi Lei No. 5/2009): Regula dever étiku no kria prosedimentu dixiplinár internu ho sansaun to’o demisaun ba funsionáriu ne’ebé halo abuzu poder ka asédiu.
- Kódigu Penál Timor-Leste Artigu 171.º, 172.º, 173.º, 181º: Penaliza koasaun, abuzu, no importunasaun seksuál nu’udar krime ho kastigu prizaun.
- Kódigu Traballu (Lei No. 4/2012): Proíbe diskriminasaun no obriga instituisaun sira atu kria ambiente traballu ne’ebé seguru.
Iha biban ne’e, Diretora Diresaun Serbisu Rejionál Asaun Sosiál, Fátima Olga Hei Amaral, ne’ebé reprezenta Prezidente Autoridade RAEOA, konsidera formasaun sira-ne’e importante tebes tanba dala-barak akontese kazu asédiu seksuál iha fatin servisu. Tanba ne’e, Diresaun Servisu Rejionál Asaun Sosiál serbisu hamutuk ho Sekretária Estadu Igualdade no Inkluzaun atu fasilita formasaun loron tolu ne’e ba funsionáriu sira iha Oekusi.
“Ita tenke fasilita formasaun hodi hasa’e kapasidade ba funsionáriu sira, nu’udar servidór iha instituisaun públiku, nune’e bele hetan koñesimentu di’ak liliu komunikasaun nian no mós asédiu seksuál, atu evita antes akontese iha servisu fatin,” nia hateten.
Notísia relevante:Asédiu seksuál ne’e krime públiku, tenke hato’o keixa – deputada PN
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

