TL-Indonézia haforsa reforma sistema kontabilidade públiku no privadu

DILI, 31 Agostu 2026 (TATOLI)–Governu Timor-Leste no Indonézia haforsa kooperasaun iha reforma sistema kontabilidade setór públiku no privadu hodi hadi’a transparénsia, responsabilidade no kualidade jestaun finanseria iha Timor-Leste.
Ministériu Finansa Timor-Leste liuhusi Direksaun Jerál Tesouraria hala’o semináriu kontinuidade kona-ba “Reforma Sistema Kontabilidade Setór Públiku no Privadu” husi 31 Agostu to’o 04 Setembru 2026, iha Auditóriu Ministériu Finansa Kay Rala Xanana Gusmão, Aitarak-Laran, Dili.
Vise-Ministra Finansa Timor-Leste, Regina de Jesus de Sousa, hateten reforma kontabilidade la’ós de’it mudansa iha padraun, prosedimentu ka sistema tékniku maibé sai parte fundamentál hodi haforsa governasaun.
Tuir nia, sistema kontabilidade ne’ebé kredível bele permite Governu prodús informasaun finanseira ne’ebé loos, viável no pontu, hodi haforsa transparénsia no responsabilidade, no hadi’a kualidade jestaun rekursu públiku.
“Iha ikus, kualidade sistema kontabilidade ita-nian sei determina mós kualidade jestaun finansa públika no nivel konfiansa povu nian, inklui parseiru dezenvolvimentu sira ba instituisaun Governu,” nia hateten.
Ministra Regina enfatiza katak susesu reforma labele sukat de’it husi aprovasaun formál ba padraun kontabilidade. Adota padraun kontabilidade la hanesan ho implementa padraun sira-ne’e.
“Implementasaun ne’ebé efetiva presiza orientasaun polítika ne’ebé klaru, baze legál no institusionál ne’ebé apropriadu, fahe responsabilidade, kapasidade téknika no planu implementasaun ne’ebé realistiku no hala’o ho etapa. Padraun fó dalan maibé implementasaun mak fó signifikadu,” nia hateten.
Iha parte seluk, Koordenadór Funsaun Ekonomia Embaixada Repúblika Indonézia iha Dili, Banga Malewa, hateten Indonézia kompromete atu apoia haforsa setór finanseiru Timor-Leste.
Padraun kontabilidade setór públiku no privadu, hamutuk ho sistema relatóriu finanseiru, sai baze importante ba atividade ekonómika no bele suporta hadi’a konfiansa investidór sira.
“Padraun mesak la sufisiente, ita tenke asegura katak padraun sira-ne’e bele implementa ho di’ak, Indonézia fó fila-fali apoiu liuhusi ajuda finanseira hodi prepara implementasaun programa ne’e. Kooperasaun sei kontinua to’o tinan 2027,” nia hateten.
Vise-Diretór Asuntu Finansa no Jerál Politékniku Finansas Estadu STAN (PKN STAN), Mediya, hateten reforma ne’ebé dezenvolve tenke adapta ho nesesidade no karakterístika Timor-Leste.
“Laiha modelu reforma ida-ne’ebé bele aplika ho forma hanesan iha país hotu-hotu. Tanba ne’e, Indonézia no Timor-Leste presiza kontinua aprende hamutuk hodi harii sistema ne’ebé apropriadu ba nesesidade país nian,” nia afirma.
Enkuantu semináriu ne’ebé hala’o durante loron lima ne’e espera bele aselera prosesu finalizasaun polítika no padraun kontabilidade, no mos prepara pasu sira ba implementasaun iha setór públiku no privadu Timor-Leste.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes

