RAEOA entrega Uma Mahon ba MSSI

DILI, 04 Setembru 2026 (TATOLI)–Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) no Ministériu Solidariedade Sosiál no Inkluzaun (MSSI), Sesta ne’e, asina akordu kona-ba transferénsia jestaun no utilizasaun, afetasaun no entrega imovel ba instalasaun no funsionamentu Uma Mahon, ne’ebé lokaliza iha zona Palaban, besik Campo 1. de Maio, Aldeia Sanane, Suku Kosta, Postu Administrativu Pante Makasar, RAEOA.
Objetivu husi asinatura ne’e atu promove interese públiku komún, liuhusi instalasaun no funsionamentu Uma Mahon, ne’ebé sei destina ba akollimentu, protesaun, asisténsia no akompañamentu ba vítima sira husi violénsia, liuliu feto no labarik sira iha situasaun vulnerabilidade.
Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Verónica das Dores hateten ohin asina no entrega Uma Mahon ba MSSI hodi akumula labarik sira-ne’ebé moris vulnerável liu.
“Ohin asina akordu ne’e liga ba Uma Mahon ne’ebé Prezidente Autoridade RAEOA mak oferese tanba politikamente RAEOA labele jere, ne’e MSSI mak bele halo jestaun. Uma Mahon ida-ne’e ami atu akumula labarik sira-ne’ebé moris vulnerável,” nia dehan ba jornalista sira, iha Salaun MSSI.
Ministra Verónica das Dores hatutan maski nune’e MSSI mak jestaun administrativamente maibé servisu nafatin halo kooperasaun ho RAEOA.
Nia dehan Uma Mahon tenke sai fatin ida-neʼebé vítima sira bele hetan akollimentu temporáriu, seguransa no protesaun, privasidade, dignidade, akompañamentu sosiál, enkamiñamentu ba servisu kompetente sira, no mós fasilita koordenasaun ho instituisaun públika no entidade relevante sira.
Governante ne’e subliña Uma Mahon la’ós de’it edifisiu ida. Uma Mahon mak espasu ida ba protesaun, asisténsia no akompañamentu ba vítima sira husi violénsia, atu sira bele hetan seguransa no apoiu ne’ebé sira presiza.
“Ha’u hakarak subliña katak transferénsia ida-ne’e realiza gratuitamente no eskluzivamente ba finalidade interese públiku. Nune’e, ita-nia atensaun prinsipál tenke konsentra ba finalidade públika ne’ebé imovel ne’e destina ba, instala no halo funsiona Uma Mahon,” Verónica tenik.
Nia akresenta estabelesimentu Uma Mahon ida-ne’e importante tebes, tanba servisu protesaun ba vítima sira presiza kontinuidade, seguransa no konfiansa institusionál. RAEOA sei kontinua partisipa liuhusi servisu rejionál kompetente iha área asaun sosial, liuliu iha mekanizmu kooperasaun, akompañamentu no monitorizasaun, inklui partilla informasaun, dadus estatístiku no relatóriu sira, tuir regra no limite legalmente aplikável.
“Ohin asina no entrega, MSSI sei asume responsabilidade ba jestaun administrativu no funsionál Uma Mahon, no asegura nia funsionamentu tuir finalidade ne’ebé define ona iha kontratu. Maibé, parte rua kontinua servisu hamutuk, identifika nesesidade sira, fasilita enkamiñamentu ba servisu kompetente no asegura katak vítima sira hetan apoiu ne’ebé apropriadu,” nia esklarese.
Entretantu, Prezidente Autoridade RAEOA, Regio Servante Romeia da Cruz Salu, dehan ne’e obrigasaun RAEOA ne’ebé atu garante katak polítika nasionál Uma Mahon ne’e implementa iha Oekusi.
“Ita hakarak kooperasaun ida-ne’e ho prezensa intensivu MSSI iha RAEOA ba uma mahon ne’e. Primeiru atu haree Uma Mahon nia papél la limite de’it ba sira-ne’ebé sai vítima. Depoiz dehan maiória feto ne’ebé sai vítima ne’e sala, ita haluha tiha komponente papél uma mahon ida. Ita-nia sosiedade iha Oekusi kadavéz ita haluha tiha katak sé mak tenke ba Uma Mahon ne’e no sé mak tenke hetan atensaun apoiu Uma Mahon ne’e mak feto sira, labarik sira-ne’ebé liuliu la’en abandona,” nia informa.
“Ita hakarak halo Uma Mahon ne’e sai hanesan modelu idealizmu ba uma-kain sira, relasaun feen ho la’en ba oan sira. Ohin ami ko’alia katak Uma Mahon Oekusi tenkeser haree husi multideminsionalidade armónia,” Regio hatutan.
Nia rekoñese katak Uma Mahon ne’e harii dezde Eis Prezidente Autoridade, Arsénio Bano nia tempu, to’o agora.
Uma Mahon ne’e akomula kuartu liu 15 no sei akumula ema 10 ba leten. Uma mahon ne’e agora ema seidauk iha laran. Maibé padraun atubele uza ne’e presiza estabelese MoU (akordu).
Jornalista: Osória Marques
Editór: Xisto Freitas da Piedade

