Top

OMS fó rekoñesimentu ba Timor-Leste tanba elemina Trakoma

Organizasaun Saúde Mundiál (OMS) fó rekoñesimentu ba Timor-Leste nia eliminasaun ba trakoma nu’udar problema saúde públika. Imajen/Mídia MS.

DILI, 08 Setembru 2026 (TATOLI)—Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral, tersa ne’e, simu premiu husi Diretór-Jerál OMS Dr Tedros Adhanom Ghebreyesus nu’udar rekoñesimentu ba Timor-Leste nia eliminasaun ba trakoma nu’udar problema saúde públika.

Prémiu ne’e aprezenta durante enkontru Komité Rejionál SAERO ba da-79 (RC79) entre Ministériu Saúde iha Rejiaun Sudeste Aziátiku ne’ebé realiza iha Dili-Timor-Leste.

“Trakoma mak kauza infesioza prinsipál iha mundu ba defisiénsia matan. Timor-Leste nu’udar nasaun ikus iha OMS nia Rejiaun Sudeste Aziátiku ne’ebé deskonfia iha trakoma endémiku. Ho validasaun ida-ne’e, trakoma agora elimina ona hanesan problema saúde públika iha Rejiaun Sudeste Aziátiku tomak,” Ministra Saúde ne’e hateten iha komunikadu imprensa ne’ebe TATOLI asesu iha pagina OMS, ohin.

Ministériu Saúde, ho lideransa nasional no apoiu husi OMS no parseiru sira mak lidera prosesu atu prodús evidénsia ne’ebé presiza ba validasaun. OMS destaka katak rezultadu ne’e mai husi lideransa nasional, traballadór saúde, envolvimentu komunidade, vijilánsia integradu no sistema saúde forte.

Eliminasaun trakoma ne’e mak fonte orgullu nasionál no rezultadu husi kompromisu kontinuadu Governu, traballadór saúde, komunidade no parseiru sira. Eliminasaun trakoma iha Sudeste Aziátiku reprezenta pasu importante ba objetivu globál atu elimina trakoma iha mundu tomak to’o 2030.

Depois eliminasaun, Timor -leste sei kontinua deteta no trata kazu individuál, oferese tratamentu no sirurjia trichiasis bainhira presiza, fortalese servisu saúde matan, integra vijilánsia trakoma iha sistema vigilánsia moras nasional, promove asesu ba bee-moos, saneamentu no ijiena.

Prestasaun ka rekoñesimentu OMS ne’e importante tebes tanba hatudu katak Timor-Leste, maske nasaun kiik, bele hetan rezultadu boot iha saúde públika liuhusi lideransa polítika, evidénsia sientífika, servisu traballadór saúde no partisipasaun komunidade.

Prestasaun ne’e mos kontinua série susesu Timor-Leste iha eliminasaun moras iha 2024, Timor-Leste hetan rekoñesimentu OMS ba eliminasaun filaríase linfátika, no iha 2025 hetan sertifikasaun hanesan nasaun malaria-free.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!