DILI (TATOLI)- Relatóriu finál levantamentu avaliasaun ekosistema Tasi Timor-Leste nian ne’ebé finansia husi governu Estadus Unidus Amérika ho Kooperasaun Ministeriu Agrikultura, Floresta no Peska hatudu katak nasaun ne’e nia biodiversidade tasi nian a’as no ninia área protezidu sira funsiona ho di’ak maibé númeru ikan bo’ot nian menus tanba peska liu limite.
Relatória entituladu Peskiza Interdisiplinar ba Avaliasaun Ekosistema atu Informa Planeamentu Jestaun Bazeia ba Ekosistema iha Timor-Leste ho pájina besik 170 ne’e fo’o konkluzaun importante sira husi peskiza tinan lima iha tasi ibun sira parte norte no sul nasaun ne’e nian ne’ebé hala’o husi Administrasaun Nasiónal Oseánika no Atmosférika (NOOA) Estadus Unidus Amérika nian.
Konkluzaun xave ida husi peskiza ne’e mak hanesan tesi ai, soe foer no polusaun halo degradasaun bo’ot ba ekosistema tasi nian. Konkluzaun seluk mak Timor-Leste ninia nia biodiversidade tasi nian a’as maibe ikan bo’ot sira menus tanba atividade peska liu limite no konkluzaun xafe datoluk nian mak iha indikasaun ba poténsia tasi be’en Timor-Leste nian sai ásidu liu ne’ebé sei hamate ahu ruin sira.
Peskiza ne’e sujere atu hala’o hikas reflorestasaun, hadiak jestaun ba lixu hodi redúz, resikla no re-uza lixu sira inklui proteje nafatin área protejidu sira.
Embaixadora Estadus Unidus Karen Stanton koalia durante abertura semináriu kona-bá rezultadu peskiza ne’e nian ohin, Kuarta (28/06) iha Salaun enkontru Ministériu Agrikultura katak, peskiza ne’e fo’o konkluzaun sientífika kona-bá Timor-Leste nia tasi hodi fó mensajen importante ida katak jestaun konservasaun peska bazeia ba siensia importante atu hadi’ak nutrisaun aihan nian no hametin liu tan resilensia mudansa klimátika hodi bele fó benefisiu ba Timor oan sira.
Embaixadora Stanton subliña, tasi Timor-Leste nian sei iha kondisaun di’ak maibé estudu ida ne’e hatudu iha ona ameasa no presiza servisu hamutuk atu hasoru ameasa ambiente natural ne’e hodi evita impaktu direta ba dois tersu populasaun nasaun ne’e nian ne’ebé hela iha zona tasi ibun sira.
Serimónia abertura ne’e loke ofisialmente husi Ministru Agrikultura Estanislau Aleixo da Silva no partisipa mós husi Eis-Presidente Ramos-Horta no Diretora USAID nian Diana Putman.
(*/Editór : Manuel Pinto)