DILI, (TATOLI) – Vise-ministra Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun, Adalgiza Magno, reprezenta Primeiru-ministru, Marí Alkatiri, hanesan Ordenadór Nasionál ba programa ida ne’e lidera delegasaun Timor-Leste hodi partisipa iha Reuniaun Ordenadór Nasionál Estraordinária (NAO) ba Programa Koperasaun PALOP Timor-Leste ho Uniaun Europea iha Bruxelas.
Tuir komunikadu MNEK mai Ajénsia TATOLI, ohin katak reprezentante TL estadia iha ne’ebá durante loron rua, 07-09 marsu, hafoin fila fali mai Timor-Leste.
Komunikadu ne’e mós esplika tinan-tinan, ulun bo’ot hosi Illa Pasífika sira hala’o sorumutu atu dezenvolve koperasaun koletiva hodi responde ba kestaun rejionál sira iha mundu.Tema sentrál hosi reunianu ida ne’e, mak “Prespectivas foun ida ba parseria entre Uniaun Europea ho País Áfrika, Karibia no Pasífiku, depois 2020.
Sekuénsia husi reuniaun ne’e hahú ho sorumutu entre ulun bo’ot hosi Estadu países Áfrika, Karibia no Pasífiku inklui Timor-Leste ba programa koperasAun PALOP (Países Africanos da Língua Oficial Portuguesa) ho Uniaun Europea iha loron 08 marsu 2018, no kontinua ho abertura ofisiál Reuniaun Ordenadór Nasionál Ekstraordinária (NAO), reuniaun parte téknika.
Iha nian diskursu durante sesaun plenária ba reuniaun ne’e, Vise-Ministra Negósiu Estranjeiru no Koperasaun, Adalgiza Magno, sei hato’o kona-ba Prespectivas foun ida ba Parseria entre Uniaun Europea ho País Áfrika, Karibia no Pasífiku, depois 2020.
Iha sorumutu Reuniaun Ordenadór Nasionál Eksraordinária iha Bruxelas, Vise-ministra Negósiu Estranjeiru no Koperasaun, Adalgiza Magno, akompaña husi Embaixadór Timor-Leste ba Bruxelas, Francisco Tilman Cepeda, ho Kordenadór Fundu Uniaun Europea iha Timor Leste Gregório, Diretora ba Diresaun Protokolu no Seremoniál, Madalena Viegas Filipe.
Entretantu, antes ne’e, Timor-Leste liuhusi Vise-Ministru Negósiu Estranjeiru no Koperasaun Timor-Leste, Roberto Soares, durante loron haat, hahú 7 – 11 setembru 2015, reprezenta Primeiru-Ministru, Rui Maria de Araújo, lidera delegasaun Timor-Leste hodi partisipa iha Forum Illa Pasífika sira ka PIF (Pacific Islands Forum) ba dala-46, iha Port Moresby, Papua Nova Guiné.
Tinan-tinan, ulun bo’ot hosi Illa Pasífika sira hala’o sorumutu atu dezenvolve koperasaun koletiva hodi responde ba kestaun rejionál sira. Tema sentrál husi fórum tinan ne’ebá, ne’ebé lidera hosi Primeiru-ministru Estadu Independente Papua Nova Guiné, Petter O’Neil, ko’alia kona-ba “haforsa ligasaun hodi habo’ot rejionalismu pasifiku.”
Sekuénsia husi fórum ne’e hahú ho sorumutu entre ulun-bo’ot hosi Estadu illa ki’ik sira pasífiku nian.
Sekuentemente, iha loron 07 setembru 2015, sorumutu entre ulun bo’ot Azia, Karibia no Pasifiku sira (ACP) no abertura ofisiál husi Fórum Illa Pasífiku sira ba dala-46 no iha loron 08 setembru 2015, hafoin kontinua ho sesaun plenária, iha loron 09 setembru 2015, retiru entre ulun-bo’ot sira Fórum Illa Pasífiku nian.
Iha loron 10 setembru 2015 no Sesaun Plenaria Pós-Fórum Dialogu Parseiru sira ba dala-27 no iha iha loron 11 setembru 2015, iha nia diskursu durante sessaun plenária Fórum Illa Pasífika sira ba dala-46, Vise-Ministru Negósiu Estranjeiru no Koperasaun, Roberto Soares, hato’o katak iha kontestu globál, mundu oras ne’e hasoru dezafiu barak hahú hosi dezafiu tradisionál to la’ós tradisionál nian, hanesan violénsia ne’ebé akontese iha Médiu Oriente hodi hamosu exodu bo’ot ba kontinente europeia, tensaun ne’ebé sa’e iha Ázia Pasifiku, pobreza extrema, konflitu globál no ameasa bo’ot hosi mudansa klimátika.
Vise-Ministru Roberto Soares akresenta katak mentalidade Guerra Fria oras ne’e infeta relasaun internasioná tanba rai sira atua tuir interese ida-idak nian, trata no konsidera malu nu’udar adversáriu duke servisu hamutuk ba ema barak nian di’ak.
Haree ba situasaun hirak ne’e mak Timor-Leste konsidera katak Fórum Illa Pasífika sira bele sai hanesan modelu involvimentu internasionál ne’ebé bele hamosu esperansa tanba Fórum ne’e rasik lori nasaun barak hamutuk nu’udar parseiru hodi haree kona-ba dezafiu no oportunidade ne’ebé iha no bele habelar lian husi estadu illa ki’ik sira iha mundu ne’ebé kompetitivu liu.
Iha envolvimentu globál, Vise-Ministru Roberto Soares hato’o katak Timor-Leste oras ne’e servisu atu haforsa no hametin koperasaun internasional. Timor-Leste iha dalan klaran lidera CPLP to wainhira Brasil asume hikas fali iha tinan 2016. Timor-Leste mós oras ne’e iha prosessu atu sai membru ASEAN.
Timor-Leste no Papua Nova Guiné mak rai rua ne’ebé iha papel atu sai nu’udar ponte entre ASEAN no Pasífiku.
Nu’udar Estadu kosteiru, Vise-Ministru Roberto realsa katak tasi ne’ebé hale’u Timor-Leste no rekursu ne’ebé iha tasi laran importante tebes atu apoiu dezenvolvimentu ekonómiku rai no povu nia moris di’ak.
Tanba ne’e Timor-Leste nian pozisaun ba rezolusaun fronteira marítima sempre bazea ba direitu internasionál hanesan Konvensaun Nasaun Unida kona-ba Direitu Tasi nian ka UNCLOS (United Nations Convention on the Law of the Sea) 1982.
“Povu Timor-Leste fó importánsia bo’ot bá fronteira marítima permanente nu’udar pasu ida atu asegura nia soberania tomak hanesan Estadu independente ida. Atu trata rezolusaun ba fronteira marítima, ami-nia pozisaun atu negosia kualker disputa potensiál ida sempre bazea ba direitu internasionál hanesan Konvensaun Nasaun Unida kona-ba Direitu Tasi nian ka UNCLOS 1982,” dehan Vise-Ministru Roberto Soares.
Haree ba prinsípiu ida ne’e, Timor-Leste kontinua manifesta nian solidariedade bo’ot, kompromisu no apoiu ba tema sentrál husi Fórum Illa Pasífiku sira ba dala-46 ne’e.
“Timor-Leste nia haree katak estrutura rejionalismu pasífiku nian fó espasu bo’ot ba interasaun entre sosiedade no governu iha nível hotu-hotu, liliu papel setór privadu hodi dezenvolve perspetiva dezenvolvimentu sosio-ekonómiku, habelar oportunidade merkadu, hadi’ak prestasaun servisu, kontribui ba seguransa no governasaun di’ak ba povu Pasífiku no rejiaun tomak,” akresenta Vise-Ministru Roberto Soares.
Iha okaziaun ne’e, Timor-Leste louva no apoiu lideransa husi Nasaun Illa Pasífiku sira hanesan Kiribati,Tuvalu no Marshal Islands ba sira-nia luta hasoru mudansa klimátika.
Timor-Leste oras ne’e sai nu’udar membru observadór ba Fórum Illa Pasífika sira no ho estatutu ida ne’e, Timor-Leste hetan mós asesu ba inisiativa rejionál ne’ebé durante ne’e hetan fundu husi Uniaun Europeia liuhusi Fundu Dezenvolvimentu Europeiu ba dala-10.
Durante vizita iha Port Moresby, Vise-Ministru Roberto Soares aproveita mós oportunidade hala’o sorumutu bilaterál no dada lia informál iha marjem fórum ne’e nian ho dignitáriu balun, hodi troka perspetiva no esplora posibilidade ho objetivu atu reforsa liutan lasu amizade no kooperasaun.
Dignitáriu hirak ne’e mak hanesan Primeiru-Ministru no Ministru Negósiu Estranjeiru Papua Nova Guiné nian, Prezidente Kiribati, Sekretáriu-Jerál Fórum Illa Pasífika sira nian, Komisáriu Uniaun Europeia, Sekretáriu-Jerál ACP no dignitáriu sira seluk tan.
Iha sorumutu Fórum Illa Pasífiku sira ba dala-46 ne’e, Vise-Ministru Negósiu Estranjeiru no Koperasaun, Roberto Soares akompaña husi embaixadór Timor-Leste ba Austrália, Abel Guterres, Diretór ba Diresaun Organizasaun Internasionál, Fulgencio Corbafo no Vise NAO, Madalena Hanjam.
Jornalista: Rafy Belo
Editora: Rita Almeida