iklan

NASIONÁL, EKONOMIA, MUNISÍPIU

PLG Kria Diskusaun Sobre Forum Ekonómiku Non-Petrolíferu

PLG Kria Diskusaun Sobre Forum Ekonómiku Non-Petrolíferu

Prezidente Konsellu Konsultivu PLG, Angelina Branco. Imajen/Egas Cristovão

DILI, 15 juñu 2019 (TATOLI)-Konsellu Konsultivu Policy Leader Group ka Grupu Lider Polítiku (PLG) kria forum diskusaun ho tópiku Timor-Leste Non-Oil Economy 2019.

Prezidente PLG, Angelina Branco, hatete, iha PLG nia laran sempre fó korajen ou esforsu atu kria fatin ba diskusaun entre membru PLG sira no mós grupu sira seluk iha sosiedade ou komunidade ein jerál.

Nia dehan, tópiku ne’ebé dala barak PLG hili atu halo diskusaun mak ida ne’ebé iha importánsia ba polítika foun, ne’ebé importante ba dezenvolvimentu ou futuru nasaun nian.

“Iha momentu ne’e, tópiku ne’ebé ami haree ba non-oil economy ka diversifikasaun ekonómika. Tópiku ne’ebé iha impaktu ba futuru nasaun nia,” afirma Angelina Branco iha forum ne’ebé hala’o iha Maubara Room, Timor Plaza, Sesta (14/6/2019).

Nia hatutan, durante ne’e Governu hili ona polítika oioin ho esforsu oioin atubele suporta no hatudu nia kompromisu ba diversifikasaun ekonómika, maibé hosi rezultadu dadus katak hosi desizaun ou polítika ne’ebé Governu foti ona durante ne’e, nia impaktu seidauk hatudu didi’ak oinsá nasaun ne’e bele hasees an hosi dependénsia ba rekursu naturál, espesífikamente ba petróleu.

 Iha dadus sira ne’e hotu,  Angelina Branco tenik, karik liuhosi prosesu polítika sira ne’e, neineik-neineik dependénsia ba mina no gás komesa ona menus, maibé momentu ne’e seidauk haree ida ne’e.

“Asuntu ida ne’e la’ós fasil katak presiza tempu atubele hasees an bá dependénsia ba mina ho gás, maibé dadus no relatóriu barak hatudu ona katak ita-nia rekursu naturál sai hanesan persentajen boot tebes ba income ou revenue ne’ebé nasaun hetan,” Angelina hateten.

Hosi diskusaun ne’e, bele loke oportunidade hosi maluk hotu nia opiniaun kona-ba saida mak konseitu diversifikasaun ekonómika ne’ebé bele beibeik hasees an husi dependénsia ba mina no gás.

“Ida ne’e tempu ba ita haree filafali, ezamina filafali polítika saida mak iha para ita bele investe iha setór sira seluk,” nia tenik.

Nia esklarese mós katak, diskusaun PLG hakarak foku ba parte rua, ba polítika ne’ebé haree ba investimentu ba setór públiku no privadu no pontu rua ne’e nia impaktu benefísiu ba Timor-Leste nia dalan ba hasees-an hosi dependénsia mina no gás no mós haree ba alternativa solusaun ou investimentu iha agrikultura, turizmu no mós manufatureiru.

Ho diskusaun ne’e, nia hatutan, bele komesa konversasaun importante ida ne’ebé loke dalan atu hetan karik solusaun ne’ebé di’ak atu re-ezamina filafali polítiku sira ne’e, ne’ebé hetan solusaun ne’ebé benefisia hotu ba jerasaun ba futuru no mós futuru ekonomia nasaun nian.

“Hosi PLG nia forum ida ne’e, bele loke fatin ida ba konversasaun importante ida no bele lori ita hotu ba kontinua konversasaun ne’e iha ita-nia sosiedade iha grupu oioin ne’ebé ita haree loroloron no karik ida ne’e bele jere atu hetan opiniaun oioin husi maluk sira”.

Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntu Parlamentares, Fidelis Manuel Leite Magalhães. Imajen/Egas Cristovão

Ministru Reforma Lejizlativa no Asuntu Parlamentár, Fidelis Leite Magalhães, hatete diversifikasaun ekonomia la’ós asuntu ida foun. Iha Governu Konstitusionál Da-ualu, tau diversifikasaun ekonómika hanesan prioridade ida ho nia objetivu atu kria serbisu no liberta setór produtivu sira iha país.

“Atu hetan objetivu ida ne’e, Governu sei kontinua investe iha área kapitál sosiál, dezenvolvimentu infraestrutura no dezenvolvimentu ekonómiku no au mezmu tempu iha inisiativa cross cutting sira ne’ebé kontinua foku ba iha oinsá hadi’a ita-nia kualidade instituisaun nian, iha ne’ebé liga ho kualidade ba fornesimentu ba iha servisu públiku sira,” hatete Ministru Fidelis Leite Magalhães.

Sobre área dezenvolvimentu ekonómiku, Fidelis Magalhães esplika, tau foku boot liu ba área hirak ne’ebé la’ós mina-rai hanesan agrikultura, turizmu, manufatura, liuliu kria ekonomia ida ne’ebé diversifikada, prósperu ba iha dezenvolvimentu.

Fidelis hatutan, Governu kontinua nafatin tau prioridade ida mak investimentu ba infraestrutura, inklui projetu sira iha kosta súl ne’ebé ho vizaun ida atu kria efeitu multiplikadór ba iha ekonomia ne’ebé bainhira infraestrutura hosi investimentu sira ne’e hetan ona sei kria kondisaun atu posibilita setór sira seluk atubele liberta sira-nia an no hahú avansa bá oin.

Fidelis dehan, Governu kontinua rekoñese katak tenke iha investimentu ne’ebé barak liu ba iha teknolojia sira no tenke kontinua servisu orientada ba setór produtivu sira.

“Ita mós haree atu kria kondisaun di’ak liu ba investimentu estranjeiru sira atubele aumenta ita-nia oportunidade ba servisu, aumenta reseita mós,” Fidelis Magalhães hateten.

Jornalista      : Maria Auxiliadora

Editór             : Francisco Simões

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!