iklan

EKONOMIA

SEA no INDIMO, I.P halo ezbosu RAC antes uza ba hanorin iha instituisaun públiku

SEA no INDIMO, I.P halo ezbosu RAC antes uza ba hanorin iha instituisaun públiku

Sekretáriu Estadu Ambiente (SEA) no Institutu Nacional Desenvolvimentu Mão de Obra, Institutu Públiku (INDMO,I.P), realiza inkontru hodi diskuti konaba ezbosu ba padraun kompeténsia iha área Refrijerasaun no Ar-Condisionadu (RAC). Imajen espesial

DILI, 09 marsu 2023 (TATOLI)—Sekretáriu Estadu Ambiente (SEA) no Institutu Nacional Desenvolvimentu Mão de Obra, Institutu Públiku (INDMO,I.P), servisu hamutuk hodi produs ezbosu ba padraun kompeténsia iha área Refrijerasaun no Ar-Condisionadu (RAC), antes uja ba hanorin iha instituisaun públiku sira.

Ezbosu ne’e rasik, SEA no INDMO aprezenta liuhosi enkontru INDIMO nia ba Komisaun Espesializada ne’ebe sei halo verifikasaun no validasaun padraun kompeténsia ba área Refrijerasaun no Ar-Condisionadu (RAC) no ezbosu refere INDMO,I.P. sei  uza ba hanorin iha instituisaun publika no sentru formasaun sira liga ba area RAC

“SEA liuhosi Diresaun Nacional Alterasaun Klimatika, Unidade Nasional Ozonu (DNAKUNO) serbisu hamutuk INDMO, I.P ne’ebé iha Ministériu Koordenadór Asuntu Ekonómiku (MKAE) nia okos prepara ezbosu ba padraun kompeténsia iha área RAC ba INDMO, I.P. hodi bele uza ba hanorin iha instituisaun publika no sentru formasaun sira liga ba area RAC,” Diretór Nasionál Alterasaun Klimátika, Augusto  Pinto, hateten, ba Agência Tatoli, iha Maubara Room, Timor-Plaza, Dili, kuarta ne’e.

Nia dehan, SEA ho INDIMO,I.P servisu hamutuk tanba INDMO mak parte kompetente hodi fornese ka verifika kona-ba sertifikasaun nivel I to’o IV.  Nunee SEA liuhosi DNAKUNO serbisu hamutuk ho INDMO prepara padraun kompeténsia ba sertifikasaun iha setór RAC.

“Haree ba ida ne’e, ita hakarak asegura katak iha futuru mai, serbisu ne’ebé mak liga ekipamentu no instalasaun ba Refrijerasaun no Ar-Condisionadu (RAC) tenke halo ho kualidade hosi tékniku ne’ebé mak kualifikadu,” nia dehan.

Nia hateten, ba oin instituisaun rua ne’e, sei halo atividade lubuk ida oinsá mak prepara ema tékniku sira hodi bele sai Master Trainer atu bele fó mós formasaun ba estudante sira, no oinsá sira bele iha koñesimentu iha área liga ba RAC ninian.

Timor-Leste ratifika ona Konvensaun Vienna ba proteksaun kamada Ozonu no ninia protokolu montreal ba kontrolu substánsia ne’ebé estraga ka hamihis kamada ozono (ODS) iha loron 16 fulan setembru 2009.

Protokolu montreal ne’e estabelese ho objetivu atu halo redusaun gradualmente ba ODS hanesan Hidrochlorofluorocarbon (HCFC), ne’ebé mak uza iha ekipamentu RAC to’o elimina iha tinan 2030.

Iha Timor-Leste HCFC kontrola liuhosi dekretu lei númeru 36/2012. Bazeia ba estatístika hosi Autoridade Aduaneira, tipu refrijerante HCFC ne’ebé importa mai Timor-Leste mak HCFC-22/R-22.

Bazeia ba dekretu lei númeru 36/2012 kona-ba Kontrolu importasaun substánsia hamihis ozonu, Timor-Leste kontrola gas ka refrijerante Idrocloroflorocarbono (HCFC) ka R-22. Katak, importadór sira tenke hetan lisensa molok importa R-22, no tinan-tinan Timor-Leste redús kuota ba importasaun R-22 ne’e rasik.

Opsaun seluk ne’ebé konsumidór sira bele hili mak sosa AC ne’ebé uza refrijerante ho tipu R-32, ne’ebé mak amigavel liu ba ambiente.

“Maske AC R-32 ita sosa ho folin ne’ebé as liu, maibé nia mós uza eletrisidade menus liu kompara ho R-22 nune’e ita sosa pulsa mós menus liu fali,” nia hateten.

Preparasaun esbosu ba kompeténisa nasional ba setór RAC la’os suporta hosi Orsamentu Jeral Estadu (OGE) maibé hosi fundu multilateral. Katak fundu sira ne’ebé mak nasaun riku sira tau hamutuk orsamentu iha sekretariadu Konvensaun Viena no Protokolu Montreal ninia mahon hodi tulun fila-fali nasaun sira ne’ebé mak ki’ik inklui TL.

Iha fatin hanesan, Jerente Kualifikasaun Peskiza hosi INDIMO,I.P, Arlindo da Costa, hateten,  ezbosu ba setór RAC ne’ebé SEA no INDIMO,I.P halo bazeai ba sistema kualifikasaun nasional Timor-Leste ninian.

Importante liu mak padraun hotuhotu ne’ebé mak INDIMO dezenvolve tenke aliña ho nesesidade indústria tanba INDIMO hanesan, estatutu ida ne’ebé mak regulariza prosesu sira, liuliu preparasaun ba traballadór maõ de obra ninian nune’e, formasaun sira ne’ebé mak atribui hosi sentru formasaun sira tenke aliña mós hosi nesesidade indústria.

“Ne’ebé ezbosu ne’ebé INDIMO no SEA halo ne’e, sei  aprezenta hela ba sira mak foin mak sei verifika no valoriza katak padraun ida ne’e, tuir ona nesesidade indústria ninian mak foin bele avansa,” Arlindo hateten.

Nia afirma, indutria lima ne’e mak hanesan industria sira ne’ebé mak durante ne’e servisu direita hamutuk ho Diresaun Nasional Altesaun Klimátika ninian no industria sira ne’e iha kategória rua mak indústria importa asesores ekipamentu inklui gas ba RAC ninian no seluk mak indústria sira ne’ebé mai liga ba  tékniku nian durante ne’e hadi’a no instala konzeladór sira. 

Jornalista : Arminda Fonseca

Editora     : Armandina Moniz

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!