DILI, 25 setembru 2023 (TATOLI)—Institutu Nasionál Defeza Direitu ba Labarik (INDDICA, sigla portugés), segunda ne’e, hala’o semináriu kona-ba sensibilizasaun lei protesaun labarik ba membru FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) atu garante no proteje direitu labarik iha Timor-Leste.
Notísia Relevante: PN aprova projetu-lei protesaun ba labarik iha finál globál
Sekretária Ezekutiva INDDICA, Teresa Maria Freitas, hateten semináriu ne’e ho objetivu atu fahe informasaun kona-ba direitu labarik sira-nian ne’ebé Parlamentu Nasional aprova ona iha fulan-abril tinan 2023 ne’e ba F-FDTL.
“Ita hakarak sensibiliza ratifikasaun lei protesaun labarik ne’ebé hetan ona aprovasaun iha Parlamentu Nasional ba F-FDTL, hodi hasa’e koñesimentu no proteje direitu labarik sira-nian iha Timor-Leste,” Sekretária Ezekutiva ne’e hateten ba jornalista sira iha Fatuhada.
Protesaun labarik iha Timor-Leste ne’e hakerek iha Konstituisaun Repúblika Timor-Leste (RDTL) artigu 18 (Protesaun Ba Labarik-oan Sira), tanba ne’e instituisaun hotu-hotu inklui F-FDTL tenke proteje labarik sira iha Timor-Leste hodi asesu ba edukasaun, asegura labarik sira-nia moris-di’ak iha futuru no Dezenvolvimentu sustentável iha Timor-Leste.
Majór Jenerál F-FDTL, José da Costa Soares “Trix”, apresia inisiativa INDDICA nian hodi sensibiliza lei konvensaun ONU nian ne’ebé ratifika ona iha fulan-abríl tinan 2023 ba F-FDTL hodi dehan.
“Ita-nia membru sira sei iha koñesimentu sufisiente kona-ba direitu labarik sira-nian iha Timor-Leste,” nia dehan.
Protesaun ba labarik sira-ne’e importante tebes tanba sira mak futuru nasaun nian, tanba ne’e sira tenke hetan protesaun husi estadu iha sira-nia moris-di’ak no asesu ba edukasaun hodi asegura sustentabilidade dezenvolvimentu Timor-Leste nian iha futuru.
Iha konstituisaun artigu 18 ((Protesaun Ba Labarik-oan Sira) haktuir;
- Labarik sira iha direitu ba protesaun espesiál hosi família, komunidade no mós Estadu liuliu hasoru hahalok hotu hanesan la tau-matan, diskriminasaun, violénsia, opresaun, abuzu seksuál no explorasaun.
- Labarik sira hetan direitu hotu-hotu ne’ebé mundu rekoñese, hanesan direitu sira-ne’ebé hakerek ona iha konvensaun internasionál, ne’ebé Estadu aprova no simu ona ka ratifika fila-fali.
- Labarik hotu-hotu ne’ebé moris iha kazamentu nia laran ka lae, iha direitu hanesan kona-ba protesaun sosiál.
Notísia Relevante: MSSI presiza kria mekanizmu implementa Lei Protesaun Labarik-Joven iha perigu
Jornalista : Osória Marques
Editór : Cancio Ximenes




