iklan

EKONOMIA, BOBONARU, HEADLINE, MUNISÍPIU, SOSIEDADE SIVĺL

Komunidade Daitete halerik bá eletrisidade, estrada no saúde

Komunidade Daitete halerik bá eletrisidade, estrada no saúde

Xefe aldeia Daitete, suku Ritabou, postu administrativu Maliana, munisípiu Bobonaro, Domingos Loe. Imajen Tatoli/Sérgio da Cruz.

BOBONARO, 28 fevreiru 2024 (TATOLI)-Komunidade aldeia Daitete, suku Ritabou, postu administrativu Maliana, munisípiu Bobonaro, durante tinan 20 resin ona sei kontinua halerik ba infraestrutura bázika sira hanesan; eletrisidade, estrada no fasilidade saúde.

Xefe aldeia Daitete, suku Ritabou, Domingos Loe, hateten problema kona-bá eletrisidade aldeia barak iha suku Ritabou asesu ona, maibé iha aldeia Daitete no rua seluk  foin lalais ne’e iha uma-kain balu kontribui osan sosa rasik fiu hodi instala enerjía elétrika, maibé ne’e ba hirak-ne’ebé iha kapasidade finanseira.

Notísia relevante: Aldeia tolu iha Ritabou kada família kontribui $100 dada rasik liña elétrika

“Sira-ne’ebé laiha osan to’o agora seidauk asesu eletrisidade entaun sira la moris iha naroman laran fó impaktu boot ba estudante sira atu estuda iha tempu kalan, sira hamutuk uma-kain 20 mak seidauk asesu eletrisidade” nia ko’alia iha Daitete, tersa ne’e.

Alende ne’e, komunidade Daitete mós preukupa tanba atu asesu ba fasilidade saúde iha Maliana tenke la’o-ain ho distánsia dook.

Nia subliña, situasaun ne’e difikulta tebes komunidade moras liuliu inan-isin rua sira knotak moras presiza tebes atu hetan lalais tulun tratamentu saúde.

“Hau hato’o ba parte relevante sira, atubele tau netik postu saúde iha-ne’e atu ami aldeia tolu ne’e asesu, tanba ba Maliana dook liu, inan isin rua sira dalaruma partu de’it iha uma, agora ne’e ema barak mak mate tanba partu iha uma ne’e, entaun halai hotu ba ospitál, ne’ebé ami husu tau netik fasilidade saúde iha-ne’e hodi fasilita netik komunidade sira iha tempu emerjénsia,” nia katak.

Tuir Nia, dalaruma komunidade lakohi hakbesik ba fasilidade saúde tanba kondisaun estrada hosi suku liga ba aldeia Daitete mos kondisaun grave tebes.

Xefe aldeia ne’e dehan, estrada ne’e refere fizikamenta ladi’ak ona tanba iha tinan hirak liubá veteranu sira mak organiza malu ke’e de’it ho liman.

“Rekomenda ba governu atu tau-matan ba ami-nia estrada ne’e, tanba ku’ak barak loos difikulta komunidade atu lori produtu lokál ba merkadu, iha tempu udan ami sente todan liu, tanba tahu boot labele asesu ba iha merkadu,” nia tenik.

Xefes suku Ritabou, Maximiano dos Santos Araújo, hateten problema hirak-ne’e hato’o beibeik ba parte kompetente.

“To’o agora seidauk tau iha konsiderasaun, maibé ita nafatin husu ba governu atu tau-matan ba preokupasaun komunidade nian, atu nune’e sira mós bele sente dezenvolvimentu hosi governu,” nia dehan.

Tuir dadus monografia suku Ritabou, totál populasaun iha aldeia Daitete 1.000 resin ho totál uma-kain 138.

Notísia relevante: Abitante aldeia lima iha Ritabou difisil asesu fasilidade saúde

Jornalista: Sérgio da Cruz

Editór: Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!