Top

Autoridade Uatucarbau husu MSSI fasilita ema ho kondisaun defisiénsia asesu ba edukasaun

Ema ho kondisaun difisiénsia iha postu Uatucarbau. Imajén Tatoli/Vitorino Lopes da Costa

VIQUEQUE, 12 marsu 2024 (TATOLI)- Xefe suku Irabin de Baixo, postu Uatucarbau, munisípiu Viqueque, José Baptista do Carmo, husu Governu liuhosi Ministériu Solidaridade Sosiál no Inklusaun (MSSI), atu fasilita ema ho kondisaun defisiénsia sira iha postu Uatucarbau atu asesu ba edukasaun tanba ema ho kondisaun defisiénsia iha área rurál barak la asesu ba edukasaun formál no naun formál.

“Ami simu preokupasaun husi ita-nia maluk difisiénsia sira katak sira hakarak asesu mós ba edukasaun no kria ketak sira-nia eskola ba sira. Tanba ne’e, ha’u hakarak husu Governu no organizasaun ema ho defisiénsia se bele kria mós eskola ba ema difisiénsia sira iha postu Uatucarbau. Atu ita-nia difisiénsia sira-ne’ebé hela iha área rurál karik sira bele asesu fasil”, dehan José Baptista do Carmo ba Agência TATOLI,I.P,tersa ne’e.

Ema ho kondisaun defisinénsia sira mós iha direitu atu asesu ba edukasaun formal no naun formal, nune’e Estadu iha responsabilidade boot atu kria kondisaun ba sira.

Ema ho defisiénsia iha Uatucarbau 7.212

Tuir dadús ema ho kondisaun defisiénsia ne’ebé rejista iha postu administrativu Uatucarbau kompostu husi suku neen ho totál 7.212, kompostu husi mane na’in-3,523 no feto 3,689.

Iha fatin ketak, Reprezentante Ema ho Difisiénsia husi postu Uatucarbau, Andre Fernandes, sujere ba Governu hodi kria eskola no sentru formasaun ba ema ho kondisaun defisiénsia hodi hasa’e sira nia koñesementu tanba fiziku maka difisiénsia, maibé hanoin la difisiénsia.

“Durante ne’e, ami-nia hakarak maka ita-nia Governu kria eskola ida no sentru formasaun iha postu Uatucarbau atu ami hela iha ne’e bele fasil asesu ba edukasaun. Se Governu la kria ami maka nafatin iha kotuk. Tanba ne’e husu Governu atu tau konsiderasaun ba ami-nia preokupasaun iha setór edukasaun ne’e”, nia hato’o.

Ema ho Defisiénsia menus asesu ba Edukasaun inkluzivu

Molok ne’e, Diretór Ezekutivu Asosiasaun Halibur Defisiénsia Matan Timor-Leste (AHDMTL), Gaspar Afonso informa, ema ho difisiénsia (EhD) iha Timor-Leste menu asesu ba edukasaun inkluzivu.

“Ami-nia obsevasaun ema ho difisénsia ne’ebè partisipa iha edukasaun inkluzivu mínimu tebes kompara ho ema kondisaun normál,” katak Gaspar Afonso.

Ema ho defisiénsia iha Timor-Leste hamutuk 38,118 no hosi númeru ne’e 1% mós la to’o ema difisiénsia hodi asesu ba edukasaun inkluzivu, tanba ema 25,789 mak la asesu edukasaun ka an-alfabetu.

Tanba ne’e, nia dehan, AHDMTL sei halo auditoria sosiál hodi haree kona-ba asuntu refere no husu ba autoridade lokál no profesór sira iha sala-de-aula, atende ema ho difisiénsia bainhira hasoru dezafiu no difikuldade hanesan baze fundamentu AHDMTL atu halo advokasia iha nasionàl

Nia husu ba autoridade lokál sira atu tau planu inkluzivu no orsamentu sensível ba jéneru atu fó oportunidade ba ema hotu inklui mós ema ho difisiénsia atu partisipa dezenvolvimentu iha munisípiu sira.

“Ita ko’alia populasaun, sosiedade no komunidade, ema ho difisiénsia mós hola parte. Entaun autoridade no funsionáriu ne’ebè mak reprezenta kada ministériu destaka iha munisípiu tenke tau planu ne’ebè mak adekuadu ba ema hotu,” nia dehan.

Dadus ema difisiensia iha Timor Leste hamutuk 38.118 no hosi númeru ne’e ema defisiénsia matan 14.828, ema difisiénsia tilun 12.000-resin, ema ho difisiénsia mobilidade ka motora 7000-resin, no ema difisiénsia psikolojia no intelektuál hamutuk 3000-resin.

Notísia relevante:ADTL propoin ema ho defisiénsia 25 asesu UNTL tinan ne’e

Jornalista : Vitorino Lopes da Costa

Editór       : Florencio Miranda Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!