Reprezentante povu propoin alokasaun orsamentu ba MAPPF hadi’a irrigasaun

DILI, 15 novembru 2024 (TATOLI)—Reprezentante povu iha Parlamentu Nasionál, sesta ne’e, iha diskusaun proposta Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2025 iha faze espesialidade, husu ba Ministériu Agrikultura, Peska, Pekuária no Floresta (MAPPF) atu aloka orsamentu hadi’a irrigasaun iha territóriu no fó atensaun ba iha produtu alimentár, peska, pekuária no floresta.
Deputadu PD, Manuel Noronha, hateten durante fiskalizasaun Deputadu sira-nia povu agrikultór sira sempre halerik ba irrigasaun ladi’ak, nune’e presiza atensaun hodi bele aumenta produsaun iha rai-laran.
“Foti preokupasaun durante fiskalizasaun rejista husi povu agrikultór iha baze liuliu iha Betano ne’ebé halerik hela ba irrigasaun mezmu iha ne’eba poténsia ba natar,” nia hato’o iha debate proposta OJE 2025 faze espesialidade iha sala plenária PN.
Deputada FRETILIN, Lidia Soares, propoin aumenta orsamentu promove produtu agrikultura tanba haree ministériu nia orsamentu alokasaun ba tinan oin iha parte ne’e kiik no husu promove produtu alimentár sira.
Deputada FRETILIN, Veronica Fernandes, levanta populasaun Uatolari ne’ebé haki’ak fahi maibé peste kona no mate hotu.
Deputadu CNRT, Leandro Lobato, husu apoiu bero ba peskadór sira hodi apoiu sira hala’o atividade peska nian.
Ministru Agrikultura, Peska, Pekuária no Floresta (MAPPF), Marcos Soares, hateten iha tinan ne’e kona-ba aumenta produsaun liuliu hare tuir dadus ne’ebé iha ne’e hare iha tonelada 125.800 no konverte ba foos tonelada iha rihun 75 ne’e kultiva ka kolleta mai husi ektare rihun 34.
Ida-ne’e, nia dehan, mai husi irrigasaun ualu (8) ne’ebé agora eziste kontribui ba ektare rihun 23 no iha ekatre rihun 160 ektare mai husi operasaun eskavadór ne’ebé iha 10, tau iha munisipiu hotu loké rai ne’ebé abandona hamutuk ektare rihun 160-resin.
“Ezemplu, karik hanesan ita ba iha Baucau, iha Cairabela ne’eba rai abandona tempu naruk, maibé depois ita utiliza eskavadór ne’e ba loké,” nia dehan.
Ba iha pekuária, Governu iha ai-moruk halo vasinasaun no ba de’it iha fahi iha problema moras African Fiver laiha duni ai-moruk no tenke halo tékniku no seguransa, nune’e ministériu iha tékniku sira iha kampu atu hala’o serbisu ne’e.
Jornalista : Nelson de Sousa
Editór : Cancio Ximenes

