KOVALIMA, 10 Marsu 2025 (TATOLI) – Prezidente Autoridade Munisípiu Kovalima, Miguel Armada Cardoso orienta kargu xefia sira katak bainhira atu halo entrevista ho mídia presiza husu autorizasaun no hetan orientasaun.
Autoridade Kovalima klarifika katak, nia parte fó sai orientasaun bainhira atu entrevista ho diretór servisu munisipál presiza husu autorizasaun ho razaun, diretór servisu munisipál sira bainhira atu fó sai informasaun tuir sira-nia servisu.
“Orientasaun PAM la autoriza diretór servisu munisipál sira atu labele naran entrevista ho mídia sira, tanba bainhira kargu xefia la apar sira-nia programa ne’ebé mak ita-boot sira entrevista entaun sira bele la’o sala”, Miguel Armada Cardoso, dehan ba jornalista sira, iha EBC Lontale, ohin.
Líder Kovalima la autoriza, labele naran halo entrevista ho mídia hodi fó sai informasaun tanba diretór servisu munisipál Kovalima fó sai informasaun la tuir sira-nia servisu.
Razaun mídia atu halo entrevista presiza husu autorizasaun nune’e bainhira mídia halo entrevista ho kargu xefia bele apar asuntu sira ne’ebé mak nia atu fó sai.
Autoridade Kovalima iha nia entrevista ne’e dehan, kargu xefia la apar nia servisu hanesan prosesu implementasaun Programa merenda eskolár diretór sira mak hatene maibé sira rasik la partisipa iha atividade referida.
Iha loron 04 Marsu 2025 ne’e bainhira Jornalista TATOLI atu halo entrevista ho Diretora servisu munisipál edukasaun Kovalima Elda de Fátima hateten katak, PAM Kovalima la permite atu halo entrevista.
“Prezidente Autoridade Kovalima bandu ami labele halo entrevista, bainhira atu halo entrevista karik presiza husu autorizasaun. Nune’e bainhira nia autoriza mak ami foin bele halo entrevista ho ita-boot (jornalista) sira”, nia dehan.
Enkuantu Prezidente Autoridade Kovalima, Miguel Armada Cardoso ho nia estrutura kompostu husi Sekretáriu munisipál administrasaun no finansa, Sekretáriu munisipál planeamentu investimentu no dezenvolvimentu integradu, no Sekretáriu munisipál asuntu sosiál no organizasaun.
Diretór servisu munisipál hamutuk 19 ne’e mak hanesan Servisu munisipál administrasaun rekusu umanu, Servisu munisipál finansa, Servisu munisipál patromóniu lojístika, Servisu munisipál aprovizionamentu, Servisu munisipál planeamentu integradu no dezenvolvimentu.
Aleinde ne’e, Servisu munisipál apoiu organizasaun naun-governamentál no organizaun komunitária, Servisu munisipál edukasaun, Servisu munisipál saúde, Servisu munisipál seguransa alimentár.
Servisu munisipál obra públika no transporte, Servisu munisipál água, saniamentu no ambiente, Servisu munisipál agrikultura Kovalima, Servisu munisipál jestaun merkadu no turizmu, Servisu munisipál asaun sosiál, Servisu munisipál protesaun sívil jestaun dezastre naturál, Servisu munisipál rejistu notariadu no kadastrál, Servisu munisipál ajénsia no planeamentu no Ajénsia munisipál no fiskalizasaun.
Entretantu, Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste (RDTL) konsagra iha artigu 40.o (Liberdade ko’alia no informasaun nian) no artigu 41.o(Liberdade imprensa no komunikasaun sosiál nian).
Enkuantu, Lei Komunikasaun Sosiál (KOMSOS) artigu 8.o 9.o ,10.o , no 11. o deskreve hanesan tuirmai:
Artigu 8.o (Liberdade imprensa)
Direitu jornalista sira-nian hodi fó-hatene ezerse tuir prerogativa konstitusionál, la bele sai nu’udar objetu influénsia ne’ebé koko hasouru ninia independénsia no objetividade, liberdade kriasaun, liberdade hodi fó-sai saida maka iha ne’on, ninia direitu hodi buka no hetan informasaun, sijilu profisionál no direitu hodi partisipa iha orientasaun editoriál iha meiu komunikasaun sosiál ba ida-ne’ebé servisu ba, la sakar fali devér deontolójiku sira iha ninia knaar.
Artigu 9. o (Liberdade espresaun)
- Ema hotu-hotu iha liberdade hodi fó-sai no divulga ninia ideia liuhosi meiu komunikasaun sosiál.
- Labele hanonook ema ida tan ninia opiniaun polítika, filozófika, relijiozu ka buat hirak seluktan.
Artigu 10. o (Habandu sensura)
Liberdade espresaun hosi komunikasaun sosiál sei ezerse lahó haktuir ba forma sensura sasá de’it, autorizasaun, kausaun ka abilitasaun prévia.
Artigu 11. o (Limite ba liberdade imprensa)
Liberdade imprensa iha de’it nu’udar limite direitu ba onra, naran-di’ak, reputasaun, privasidade no prezunsaun inosénsia, segredu justisa no segredu Estadu nian.
Jornalista: Celestina Teles
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo





