DILI, 17 Jullu 2025 (TATOLI) – Problema má nutrisaun nafatin sai preokupasaun to’o ohin loron, nune’e ezije parte hotu, liuliu Governu tenke tau-atensaun nu’udar prioridade nasionál.
Deputada husi bankada Fretilin, Nurima Ribeiro Alkatiri, preokupa tanba Governu la hatudu mudansa signifikativa atu redús kestaun ne’e.
Tuir inkéritu nutrisaun nasionál, taxa prevalénsia má nutrisaun krónika (stunting) iha Timor-Leste sei iha nivel boot 47.1%. Tanba, implementasaun programa sira sei enfrenta dezafiu barak, inklui falta koordenasaun, rekursu limitadu no monitorizasaun fraka.

“Ha’u konsidera katak, dadus ne’e sei mantein, maibé presiza verifikasaun ho inkéritu foun atu konfirma evolusaun”, deputada ne’e hateten ba Tatoli, ohin.
Membru Komisaun F iha Parlamentu Nasionál ne’ebé trata Asuntu Saúde, Igualidade Jéneru no Inkluzaun Sosiál ne’e hateten atu rezolve kestaun ne’e presiza investimentu no implementasaun programa integradu ba médiu no longu prazu.
Nia lamenta ho situasaun atuál iha rai-laran, ho problema iha saúde, sistema edukasaun ne’ebé sei fraku, falta investimentu iha área produtiva no edukasaun alimentár. Aleinde ne’e, kapasidade kompra husi sidadaun sira ne’ebé ki’ik tanba folin produtu alimentár sa’e ba beibeik. “Ha’u ladún haree katak, iha posibilidade atu ita iha redusaun agora [ba dadus má nutrisaun ne’ebé iha]”, nia hateten.
Nia relata, tuir fiskalizasaun nota problema má nutrisaun la’ós de’it tanba hahán, maibé problema estrutura governasaun, inklui falta integrasaun entre setór saúde, edukasaun no agrikultura, falta monitorizasaun no avaliasaun programa sira iha nivel lokál.
Deznutrisaun konsidera hanesan problema sosiál ne’ebé normál, liuliu iha área rurál no ida-ne’e akontese tanba laiha investimentu kontínua ba edukasaun alimentár, asesu ba bee-moos, saneamentu no serbisu saúde primária.
“Ha’u haree katak, falta lideransa no vontade polítika sirra atu fó prioridade ba má nutrisaun mak sai fatór ne’ebé kontribui ba problema ne’e la muda”, nia lamenta.
Tuir nia, bainhira Ezekutivu la buka atu rezolve problema saúde, edukasaun no produsaun alimentár, mak setór xave tolu ba luta kontra má nutrisaun sei laiha progresu.
Deputada ne’e observa katak Governu rasik iha ona planu estratéjiku nutrisaun nian, maibé ninia implementasaun iha prátika la efikás, tanba alokasaun orsamentu sei ki’ik, laiha koordenasaun di’ak husi liña ministeriál sira.
Nia rekomenda atu kombate má nutrisaun tenke sai prioridade nasionál, nune’e presiza haforsa asaun sira, liuhusi aumenta alokasaun orsamentu. Aleinde ne’e, reforsa koordenasaun ministeriál hodi garante programa má-nutrisaun iha implementa ho integradu liuliuu iha setór saúde, agrikultura, edukasaun no infraestrutura.
Nia sujere mós aumenta investimentu ba intervensaun iha primeira infánsia hanesan programa loron 1000 no fó prioridade ba área rurál. Fortalese sistema monitorizasaun no avaliasaun atu dadus má nutrisaun bele atualiza regularmente no hetan resposta rápida.
Nia husu atu hato’o relatóriu anuál ba Parlamentu, garante fiskalizasaun efetiva no bazeia ba dadus atuál. Ikus liu mak tau prioridade iha Orsamentu Jerál Estadu hodi aumenta fatin ba programa ne’ebé hetan impaktu diretu ba nutrisaun.
Má nutrisaun nafatin sai dezafiu krítiku ida iha Timor-Leste, ne’ebé iha taxa ida-ne’ebé aas liu iha mundu.
Tuir levantamentu ida ne’ebé hetan apoiu husi Uniaun Europeia iha 2020, ne’ebé hala’o husi UNICEF no Ministériu Saúde, labarik sira ho tinan lima mai kraik mak afeta má nutrisaun ho 47.1%. Aleinde ne’e, 27% husi populasaun moris iha inseguransa ai-han, ne’ebé sai hanesan ameasa séria ida ba dezenvolvimentu sosiuekonómiku nasaun nian iha tempu naruk.
Notísia relevante: Labarik 47% afeta má nutrisaun tanba la konsome ai-han nutritiva
Jornalista: Nelson de Sousa
Editora: Maria Auxiliadora




