iklan

EKONOMIA, HEADLINE

MAPPF aborda poténsia ekonómika floresta iha Timor-Leste liuhusi konferénsia nasionál

MAPPF aborda poténsia ekonómika floresta iha Timor-Leste liuhusi konferénsia nasionál

Ministéru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), hamutuk ho parseiru sira realiza Konferénsia Nasionál Floresta ho tema "Diversifikasaun Ekonómika liuhusi Setór Floresta”, iha salaun CCD, sesta (18/07). Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 18 Jullu 2025 (TATOLI) – Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), liuhusi Sekretariu Estadu Floresta (SEF) realiza konferénsia nasionál ho tema “Diversifikasaun Ekonómika liuhusi Setór Floresta”.

Sekretáriu Estadu Floresta, Fernandino Vieira, hateten konferénsia ne’e ho objetivu atu hasa’e konxiénsia públiku kona-ba importánsia setór floresta nian no kontribuisaun ba diversifikasaun ekonómika Timor-Leste. Eventu ne’e mós hakarak diskute dezafiu, problema no estratéjia atu dezenvolve área ne’e iha forma sustentavel.

Ministéru Agrikultura, Pekuária, Peska no Floresta (MAPPF), hamutuk ho parseiru sira realiza Konferénsia Nasionál Floresta ho tema “Diversifikasaun Ekonómika liuhusi Setór Floresta”, iha salaun CCD, sesta (18/07). Imajen Tatoli/Francisco Sony

Tuir governante, iha tinan barak nia laran, nasaun ne’e depende maka’as ba reseita mina no gás, maibé ba futuru ida ne’ebé inkluzivu no sustentavel, tenke diversifika ekonomia. Iha ne’e, setór floresta iha poténsia boot atu fó kontribuisaun ba ekonomia Timor-Leste nian.

Konferénsia ne’e mós atu partilla koñesimentu entre reprezentante Governu, akadémiku, parseiru dezenvolvimentu no parte interesada sira seluk. Iha atividade ne’e, sira diskute prátika di’ak ba jestaun floresta sustentavel, asesu bá merkadu, no oportunidade investimentu.

Intensaun seluk mak hametin setór floresta liuhusi identifika estratéjia no polítika sira ne’ebé bele kontribui ba estabilidade ambientál, prezervasaun, konservasaun no jestaun rekursu sustentavel no kolaborasaun iha setór oioin hodi loke poténsia tomak ba indústria.

Tuir nia, istorikamente no naturalmente, ai-laran sai hanesan santuáriu durante funu rezisténsia nian, oferese ai-han, hela-fatin, seguransa no oksijénu. Ohin loron, floresta sai sentrál ba meiu subsisténsia, konservasaun biodiversidade, regula bee-matan sira, klimátika, no dezenvolvimentu ekonómiku verde potensiál.

“Floresta hetan ona prioridade hanesan parte ida husi ita-nia estratéjia nasionál atu promove inkluzaun sosiál, kreximentu ekodémiku, no konservasaun, liuhusi jestaun sustentavel ba ita-nia ai-laran sira, iha oportunidade atu loke dalan foun ida, dalan ne‘ebé fó benefísiu ba ema no planeta”, Fernando Vieira hateten iha salaun Sentru Konvensaun Dili, ohin.

Partisipante sira iha konferénsia nasionál. Imajen Tatoli/Francisco Sony

Maski setór floresta iha potensiál, governante ne’e preokupa tanba ema barak seidauk hatene kona-ba oportunidade ekonómika sira ne‘ebé floresta iha, hanesan ai-kameli, ai-teka, ai-naa, ai-saria ai-mahoni, no seluk tan.

“Ita seidauk aproveita ho di’ak. Produtu naun-madeira sira hanesan bani-been, kutulák, rotan, bambuu, nomós turizmu naturál iha área parke nasional sira ne’ebé seidauk dezenvolve hodi oferese oportunidade atu hamosu rendimentu ba komunidade rurál sira”, realsa.

Iha fatin hanesan, Vise-Primeiru-Ministru no Ministru Koordenadór Asuntu Sosiál no Ministru Dezenvolvimentu Rurál no Abitasaun Komunitária, Mariano Assanami Sabino, hateten floresta importante tebes ba ema-nia moris, tanba iha tempu rezisténsia, ai-laran sai subar-fatin ba luta-na’in sira.

“Ita ukun an ona, tenke iha konxiénsia kuidadu nafatin ita-nia ai laran sira, tanba floresta ne’e sai fudamentu hodi proteje ita-nia rai atu sustentavel ba oin”, Assanami salienta.

Emabixadór Uniaun Europeia ihaTimor-Leste, Marc Fiendrich, hateten Governu nia kompromisu atu prooteje setór floresta ne’e importante. Tuir nia, floresta iha Timor-Leste poténsia boot tebes la’ós de’it ba prosperiedade ekonómika, maibé mós ba adaptasaun klimátika, mitigasaun no prezervasaun.

“Floresta sai hanesan pulmaun ida ba ita-nia planeta, nomos sai fatuk-inan ida ba moris di’ak komunidade nian”, konklui.

Notísi relevante: Floresta alerta ba komunidade labele sunu rai arbiru iha bailoro

Jornalista: Arminda Fonseca

Editora: Maria Auxiliadora

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!