DILI, 18 Jullu 2025 (TATOLI) – Uniaun Europeia (UE) reafirma nia kompromisu atu kontinua apoiu ba dezenvolvimentu setór floresta ne’ebé sustentavel iha Timor-Leste, hodi kontribui ba diversifikasaun ekonómika no proteje ambiente.
Embaixadór UE iha Timor-Leste, Marc Fiedrich, hato’o nia mensajen iha Konferénsia Nasionál Floresta ho tema “Diversifikasaun Ekonómika liuhusi Setór Floresta” ne’ebé hala’o iha Sentru Konvensaun Dili (CCD), ohin.
Nia subliña katak setór floresta iha papél krusiál ba dezenvolvimentu ekonómiku sustentavel, adaptasaun no mitigasaun ba mudansa klimátika, no konservasaun biodiversidade. Setór ne’e nia potensiál boot atu hadi’a moris-di’ak komunidade nian.
“Floresta iha Timor-Leste aprezenta poténsia estraordinária, la’ós de’it ba prosperiedade ekonómika, maibé mós ba mantein ekilíbriu ekolójiku no hametin reziliénsia klimátika”, embaixadór afirma.
Nia elojia realizasaun konferénsia ne’e, ne’ebé halo husi Sekretaria Estadu Floresta, tanba konsidera nu’udar fórum krusiál hodi planeia futuru setór floresta nasionál.
Fiedrich salienta katak, maski rezultadu husi investimentu iha floresta presiza tempu naruk, estratéjia sira ne’ebé fó retornu ba tempu badak hanesan agrofloresta, produtu floresta sira ne’ebé la’ós ai-horis nian, no agrikultura karbonu nian, tenke krusiál atu motiva komunidade proteje no jere floresta sira ho sustentavel.
Nia destaka projetu susesu ne’ebé finansia husi Uniaun Europeia, ne’ebé implementa hosi GIZ no Camões, iha Kovalima, iha dékada rua liubá. Projetu ne’e hatudu rezultadu signifikativu husi plantasaun ai-horis sira, ho benefisiáriu sira agora hetan lukru entre $50.000 no $80.000. Ida-ne’e prova investimentu husi tempu naruk iha floresta nian.
“Maibé, la’ós ema hotu bele hein dékada rua. Tanba ne’e, krusiál hodi fó insentivu sira no retornu ekonómiku lalais liuhusi modelu alternativu sira ne’ebé mantein sustentabilidade”, nia hateten.
Durante tinan 11, Uniaun Europeia apoia ona programa agrofloresta no agrikultura karbonu iha Timor-Leste no tulun Governu hodi dezeña polítika floresta ida ne’ebé metin. Kontribuisaun konkretu ida mak dezenvolvimentu estudu viabilidade ba floresta komersiál nasionál, ne’ebé submete ona ba Konsellu Ministru. Estudu ne’e propoin investimentu millaun $300 iha tinan 15, ho retornu potensiál millaun $900 iha tinan 30.
Aleinde ne’e, UE prepara proposta foun iha setór agroflorestál no esplora kooerasaun liuhusi programa ida ne’ebé sei implementa ho Diresaun-Jerál Floresta nian.
Nia mós destaka importánsia partisipasaun parte interesada sira, inklui setór privadu, hodi harii ekosistema floresta ida ne’ebé produtivu no sustentavel.
Nia husu ba Governu atu aloka finansiamentu signifikativu, liuhusi empréstimu ka finansiamentu diretu, hodi aselera transformasaun setór ne’e.
Nia konklui katak liuhusi parseria ne’ebé persistente, bele esplora potensiál imensu husi floresta. Esforsu koletivu sira ho vizaun komún sei ajuda atu la’o hamutuk ba oin.
Notísia relevante: Governu tenke investe iha planta industriál
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





