Top

Redús dengue, MS-Menzies sei husik susuk adultu 2000-resin iha Dili

Minsitériu Saúde hamutuk ho Menzies sei husik susuk adultu 2000-resin lihusi programa Wolbachia iha munisípiu Dili. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes.

DILI, 31 Jullu 2025 (TATOLI)—Vise Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José Mango dos Reis, hateten atu redús moras dengue iha Timor-Leste ne’e mak Minsitériu Saúde hamutuk ho Menzies sei husik susuk adultu 2000-resin lihusi programa Wolbachia iha munisípiu Dili.

Notísia Relevante: MS-Menzies sei lansa programa Wolbachia iha 8 Agostu

“Ita lansamentu ba Wolbachia ne’e iha loron 8 Agostu, depois ita husik susuk ne’e ba iha populasaun sira iha Dili. Entaun, susuk adultu sira-ne’e sei husik 20 dala ida no sei husik susuk adultu 2000-resin iha Dili laran,” José dos Reis Magno hateten ba jornalista sira, hafoin vizita Laboratóriu Wolbachia iha edifisiu Menzies, Lecidere, ohin.

Nia hatutan, Ministériu Saúde servisu hamutuk ho Menzies Austrália, atu dezenvolve no daudaun ne’e atu redús moras dengue, nune’e labele fó impaktu negativu ba komunidade no mós ba animál sira seluk tanba programa Wolbachia ne’e seguru loos.

“Ita haree programa ne’e ba Timor-Leste, ita hahú iha munisípiu Dili, depois tuir survey ne’ebé mak halo ba komunidade nia persentajen boot tebes mak antusiazmu tebes hakarak hala’o iha Dili. Tanba, apoiu husi komunidade, apoiu husi líder no nivel autoridade sira,” nia esplika.

Vise Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José Mango dos Reis, vizita Laboratóriu Wolbachia iha edifisiu Menzies, Lecidere, kinta (31 Jullu 2025). Imajen Tatoli/Felicidade Ximenes.

Nia dehan, kona-ba programa Wolbachia ne’e, iha nasaun barak mak sira utiliza ona, no iha referénsia tanba ne’e Timor-Leste mós presiza husik susuk Wolbachia, atu bele minimiza moras dengue iha rai-laran.

“Esperiénsia iha nasaun barak mak utiliza ba métodu ida-ne’e di’ak duni, halo redusaun maka’as tebes iha sira-nia rai. Tanba ne’e mak ho referénsia sira-ne’e, depois ita-boot sira haree kuandu ita hetan apoiu tékniku World Mosquitu Program ne’e ajénsia ne’ebé mak iha nasaun unida nia mahon,” nia dehan,” nia hateten.

Senior Project Coordinator Menzies Timor-Leste, Maria Gama, hateten objetivu hosi programa ida-ne’e atu husik susuk presiza komunidade iha koñesementu no komunikasaun ne’ebé di’ak.

“Iha parte terminolojia no téknika servisu hamutuk halo preparasaun otimizasaun atu asegura ita-nia fatin sira. Laboratóriu tolu (3), imi haree nia temperatura ne’e, optimiza mais entaun nia temperatura ne’e hatán ba nesesidade tanba ita haki’ak susuk tolun to’o adultu ona,” Maria Gama relata.

Nia hateten, susuk nia tolun ne’e nia moris husi loron ualu (8) to’o loron 10 mak bele husik iha terrenu ne’ebé apoiu masimu husi DFAT Austrália.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!