DILI, 04 Agostu 2025 (TATOLI)–Vise-Ministra Asuntu ASEAN, Milena Rangel, hateten Timor-Leste nia preparasaun tékniku ba membru plenu ASEAN iha fulan-Outubru mai ne’e avansadu tebes.
“Preparasaun tékniku ita-nian agora avansadu tebes, ita hein katak loron ikus husi fulan-Setembru ou inisiu fulan-Outubru ne’e ita bele finaliza preparasaun tékniku sira. Laiha buat ida mak taka dalan no buat hotu ne’ebé todan, ita ultrapasa hotu ona. Ita hela de’it buat kiikoan balun ne’ebé presiza kompleta,” Milena hateten ba Agência TATOLI iha Palásiu Governu, segunda ne’e.
Nia dehan, ligadu ho infrastrutura no pilar ekonomia bainhira Timor-Leste tama ona ba membru plenu mak hadi’a neineik hanesan mós nasaun membru balu to’o agora sei hadi’a hela sira-nia infrastrutura no ekonómia.
“Konserteza, ita tama ona hanesan membru iha buat balu mak ita dezenvolve ou hadi’a neineik. Nasaun membru balun sei kontinua hadi’a hela sira-nia dezenvolvimentu infrastrutura,” Milena dehan.
ASEAN aseita TL sai membru plenu
Durante Simeira ASEAN bá dala-46 iha Kuala lumpur-Malázia líder hotu-hotu fó apoiu tomak ba Timor-Leste atu bele adere bá ASEAN ne’ebé nu’udár forum importante, hodi ko’alia kona-bá situasaun hotu-hotu ne’ebé akontese iha mundu.
Maibé Timor-Leste nia adezaun ba membru plenu ASEAN sei ofisializa iha simeira ASEAN ba dala-47 ne’ebé sei realiza fulan-outubru mai ne’e iha nasaun Malázia.
Kriteria sira atu adere ba membru ASEAN
- Prosedimentu sira ba aplikasaun no admisaun ba adezaun ASEAN sei regula husi Konsellu Koordenadór ASEAN nian.
- Admisaun ba adezaun bazeia ba kritériu sira tuir mai:
(a) fatin ne’ebé rekoñesidu jeografikamente iha rejiaun Sudeste Aziátiku;
(b) rekoñesimentu husi Estadu Membru ASEAN hotu-hotu;
(c) akordu atu sai vinkuladu no kumpri Karta; no
(d) abilidade no vontade atu hala’o obrigasaun sira husi membru sira.
- Admisaun ba membru foun sei deside ho konsensu husi Simeira ASEAN, bazeia ba rekomendasaun husi Koordenadora ASEAN Konsellu.
- Nasaun rekerente sei hetan aseitasaun hosi ASEAN wainhira asina Instrumentu Adezaun nian ba Karta.
Konsulta no konsensu
- Hanesan prinsípiu báziku, foti desizaun iha ASEAN bazeia ba kona-ba konsulta no konsensu.
- Bainhira labele hetan konsensu, Simeira ASEAN bele deside oinsá desizaun partikulár ida sei foti.
- Laiha buat ida iha númeru 1 no 2 artigu ida-ne’e nian maka afeta maneira iha ne’ebé desizaun sira halo tuir hakerek iha instrumentu legál ASEAN nian ne’ebé relevante.
- Iha kazu violasaun grave ba Karta ka inkumprimentu, asuntu ne’e sei refere ba Simeira ASEAN ba desizaun.
Jornalista : Hortencio Sanchez
Editór : Cancio Ximeens





