Hosi: Gabriel Ribeiro da Cruz
“Edukasaun demokrátiku mak dalan ida-ne’ebé efetivu atu hametin, hamutuk no kooperasaun entre komponente eskola hotu-hotu, partikularmente profesór sira, estudante sira no inan-aman sira” (Megan Howey).
Introdusaun
La’ós de’it Estadu no nasaun mak presiza sivilizasaun demokrátiku, maibé edukasaun mós presiza tebes prinsípiu demokrasia loloos. Demokrasia ne’ebé hakarak bazeia ba transparénsia, partisipasaun, toleránsia, nakloke ba hanoin no diversidade ideia. Nune’e mós, sistema edukasaun iha Timor-Leste tenke integra nia kultura no natureza ho nia prinsípiu hirak ne’e rasik. Realizasaun edukasaun demokrátika sei haburas maturasaun akadémika, ida-ne’e sei rezulta iha formasaun indivídu sira-ne’ebé tolerante no umanista. Ikus mai, sei hamosu kriasaun jerasaun Timor-Leste ida-ne’ebé konfiavel, kredivel no kualifikadu, prontu atu kompete iha mundu globál ohin loron nian.
Ezijénsia maka’as ba demokratizasaun no diskursu luan no kle’an kona-ba demokrasia. Fiar katak demokrasia mak sistema ida-ne’ebé bele garante orden sosiál no simultaneamente enkoraja transformasaun sosiál ba estrutura sosiál, polítika, ekonómika no kulturál ne’ebé ideál liu. Ideál iha sentidu atu sai umanu, igualitáriu no justu. Demokrasia ema fiar katak sistema ida-ne’ebé realistiku no rasionál liu atu prevene estrutura ida-ne’ebé dominante, represivu no autoritáriu.
Maske demokrasia esensialmente termu polítiku ida, maibé ninia interpretasaun no konkretizasaun la’ós de’it ba vida polítika. Aspetu hotu-hotu moris umanu nian relasiona ho komunidade ka sosiedade hotu no iha sistema Estadu nia laran presiza demokrasia. Nu’udar Maromak nia atan, ema presiza sai umanizadu no trata ho dignidade. Demokrasia hanesan espresaun ida kona-ba respeitu ba direitu umanu sira, dalan moris umanista ida-ne’ebé reflete pose no tane aas sivilizasaun no kultura. Tuir hanoin ida-ne’e, ezijénsia sira ba demokrasia la’ós de’it dirije ba estrutura sosiál, polítika no ekonómika sira maibé mós ba aspetu oioin husi ema nia moris, inklui edukasaun. Ida-ne’e ita bele komprende, tanba edukasaun nu’udar elementu ida-ne’ebé mak vital iha sosiedade hotu-hotu, liuliu sosiedade ida ne’ebé maka demokrátiku.
Sosiedade Timor-Leste ne’ebé demokrátiku presiza mós atu iha sistema edukasaun ida-ne’ebé demokrátiku. Maski nune’e, mundu nia dezenvolvimentu agora daudaun evolui ba sistema ida-ne’ebé demokrátiku liu, inklui setór edukasionál. Demokrasia ho perspetiva ida-ne’e, sai nu’udar mehi ida, ne’ebé hein atu halibur elementu oioin no sira-nia proporsaun oioin iha Timor-Leste nia sosiedade ne’ebé heterojéneu (plurál) nia laran.
Ho ninia limitasaun, hakerek-na’in tenta atu ezamina aspetu filozófiku progresivizmu nian iha ninia relasaun ho demokrasia edukasionál, ne’ebé iha nia fatin, hein atu implementa iha aprendizajen, tantu iha klase no iha kurríkulu.
- Estudu problema ( Argumentasaun)
Fenómenu importante liu ne’ebé karateriza transformasaun globál iha dékada tolu ikus ne’e mak reforsa ezijénsia ba demokratizasaun, partikularmente iha nasaun terseiru-mundu sira, inklui nasaun Timor-Leste ne’ebé predominante Katóliku. Demokrasia sai hanesan diskursu ida-ne’ebé envolve kuaze komponente hotu-hotu iha sosiedade. Iha prátika, diskursu sira seluk ne’ebé kontra tendénsia ida-ne’e hetan marjinalizadu. Aumentu iha ezijénsia sira ba demokratizasaun no fluxu lalais diskursu demokrátiku nian tanba fiar katak demokrasia mak sistema ida-ne’ebé bele garante orden sosiál no simultaneamente enkoraja transformasaun sosiál ba estrutura sosiál, polítika, ekonómika no kulturál ida-ne’ebé ideál liu. Ideál iha sentidu atu sai umanu, igualitáriu no justu.
Fiar katak, Demokrasia sai nu’udar sistema ne’ebé realistiku no rasionál liu atu prevene estrutura ida-ne’ebé dominante, represivu no sosiál autoritáriu. Iha istória, diskursu demokrátiku hamosu ona teorizasaun kona-ba demokrasia. Korelasaun entre diskursu demokrátiku no ezijénsia sira ba demokratizasaun mak resíproku ka iha influénsia ba malu. Ezijénsia maka’as ba demokratizasaun enkoraja no hamoris elementu demokrátiku sira sosiedade nian hodi apoia movimentu pró-demokrasia (Siswanto, 2006: Vol. 2). Laloran demokratizasaun nian la’ós de’it da’et iha Estadu no Governu nia laran maibé hahú da’et ona ba instituisaun edukasionál sira no saladeaula sira ka saladeaprendijajen sira. Prinsípiu demokrátiku sira, to’o pontu ida, hahú sai vizivel ho klaru, neineik maibé ho serteza kaer metin.
Kona-ba perspetiva iha leten, mosu ideia ida ho forma pergunta : “Demokrasia edukativa saida mak ita tenke konsidera ba nasaun Timor-Leste nia futuru?”
Tuir hakerek na’in nia hanoin, iha aprosimasaun rua ba demokrasia edukativa ba futuru nasaun Timor-Leste nian.
1. Edukasaun Demokrátika Umanístiku (humanist democratic education)
Aktu violénsia sira iha edukasaun normalmente rezultadu husi erru sira, tuir fali ho kastigu korporativu. Ezemplu, estudante sira-ne’ebé la konsege halo sira-nia Trabalho Para Casa (TPC), no la entrega kna’ar ne’ebé mestre fó ba sira, ka to’o tarde mai tuir matéria ka mai tarde, hetan kastigu hodi hamriik iha klase nia oin to’o lisaun ramata. Estudante sira balun hetan orden atu tuur iha liur to’o lisaun ramata ka hetan baku. Uluk, tipu kastigu ida-ne’e uza beibeik husi profesór sira. Objetivu mak atu determina de’it estudante sira. maibé iha kontestu atuál, tipu kastigu ida-ne’e la relevante ona. Prosesu edukasaun la presiza envolve violénsia.
Edukasaun atuál fó prioridade ba valór umanitáriu sira. Estudante sira la’ós ona nu’udar objetu, maibé nu’udar sujeitu ba edukasaun rasik (Mukodi, 2011:17). Ida-ne’e parese atu subliña katak laiha opozisaun binária entre edukadór sira no estudante sira. Rua ne’e hanesan, profesór no estudante. Liu ida-ne’e, prosesu edukasaun tenke bazeia ba umanidade. Edukasaun ne’ebé dezenvolve liuhusi valór umanitáriu sira naturalmente fó prioridade ba mídia dialójiku nu’udar instrumentu komunikasaun nian. Liuhusi komunikasaun ne’ebé beibeik no adekuada, edukasaun bele la’o ho di’ak no efetivu. Ita la admira ho hanoin John Dewey, figura ida edukasaun proeminente no ativista demokrasia nian, ne’ebé afirma katak: “…education consists primarily in transmission through communication. Communication is a process of sharing experience till it becomes a common possession. It modifies the disposition of both the parties who partake in it”.
Signifika, interasaun ne’ebé armonia entre estudante no edukasaun sei garante kultura akadémika ne’ebé di’ak. Kultura akadémika ida-ne’ebé harii iha aliserse ne’ebé di’ak no forte mak ikus mai sei hamosu maturidade akadémika. Maturidade akadémika fó impaktu pozitivu ba rezultadu edukasionál sira. Nu’udar rezultadu, rezultadu edukasionál ne’ebé mak prodús indivídu sira-ne’ebé reziliente (tangguh), persistente iha abilidade no adaptavel ba sira-nia ambiente.
- Edukasaun Demokrátiku: Umanidade Tolerante (democratic Education: Tolerant Humanity)
Ho prinsípiu katak, edukasaun demokrátiku nu’udar prosesu ida-ne’ebé fó biban ba estudante sira partisipa no foti desizaun rasik ne’ebé sei fó impaktu ba vida eskolár. Liuhusi partisipasaun ne’e, estudante sira halo interasaun ho profesór sira no edukadór sira seluk hodi kria ambiente aprendizajen ne’ebé pozitivu. Megan Howey, figura prinsipál ida iha edukasaun demokrátiku, argumenta katak “edukasaun demokrátiku maka dalan ida ne’ebé efetivu atu hametin hamutuk no kooperasaun entre komponente eskola hotu-hotu, partikularmente profesór sira, estudante sira no inan-aman sira”. Atu garante no halo tuir edukasaun demokrátiku ne’e, hakerek-na’in fiar katak edukasaun demokrátiku tenke fó énfaze ba karaterístika neen (6) tuir mai ne’e;
Dahuluk, Kurríkulu no aprendizajen edukasaun demokrátiku nian tenke hato’o mensajen ka konteúdu ne’ebé importante no signifikativu. Ida-ne’e signifika katak estudante sira hetan enkorajamentu atu dezenvolve hanoin krítiku bazeia ba kombinasaun ida husi teoria no realidade sira (sosio-kulturál) ne’ebé hale’u, atu nune’e sira bele tau iha prátika iha moris loro-loron nian.
Daruak, Relasiona ho karaterístika dahuluk, materiál edukasaun demokrátiku ne’ebé hatama iha saladeaula sira la’ós de’it “koñesementu teóriku ne’ebé moos” maibé integradu ho “kestaun kontroversiál sira” ne’ebé mak prevalente daudaun iha sosiedade. Ho liafuan seluk, aprendizajen loke sinodu sira diskursu sosio-sosiál nian, hodi permite membru eskola sira atu oferese solusaun alternativu sira.
Datoluk, Edukasaun demokrátika fornese servisu aprendizajen ne’ebé ótimu ba estudante sira. Relasiona ho servisu aprendizajen ida-ne’e, John Dewey—filózofu no pioneiru edukasaun demokrátiku nian enfatiza katak edukasaun demokrátika implementa kurríkulu ida-ne’ebé fleksivel no nakloke, ne’ebé adapta ba kontestu ambientál no estudante sira-nia nesesidade.
Dahaat, Implementasaun edukasaun estrakurikulár orienta ba preparasaun estudante sira atu sai indivídu ne’ebé reziliente no responsável.
Dalima, Dezenvolvimentu partisipasaun iha jestaun eskola (estudante sira la’ós ona rona-na’in pasivu de’it), signifika estudante sira envolve iha aprendizajen métodu aprendizajen ativu.
Daneen, Implementasaun simulasaun prosesu demokrátiku iha eskola sira. Saida mak eziste iha sosiedade, iha eskola sira, aliña ho prinsípiu edukasionál sira. Ezemplu, se sosiedade ida iha sistema Governu no instituisaun Governu nian, entaun eskola sira mós presiza dezenvolve sistema no ezisténsia Governu estudante nian.
Husi aspeitu hirak ne’e, ita haree hanesan fasil atu komprende maibé iha realidade, susar atu implementa, liuliu iha ita-nia rain Timor-Leste. Diversidade grupu sira, partidu polítiku sira ho sira-nia ideolojia oioin, etnia, kultura, sistema polítiku no úniku husi populasaun halo konseitu edukasaun demokrátika susar tebes atu implementa. Ezemplu, implementasaun kurríkulu susar. Kualidade rekursu iha sidade kapitál Dili laran no liur diferensa tebe-tebes. Aleinde ne’e, asesibilidade varia entre munisípiu sira no rejénsia sira, sidade no aldeia sira, eskola ideál sira hasoru eskola sira-ne’ebé la’ós ideal, eskola favoritu sira hasoru eskola sira ne’ebé la’ós favoritu, eskola públika sira hasoru eskola privadu sira no klasifikasaun akreditasaun nian (A, B, no C) mós sai diferensa.
Buat sira-ne’e hotu aumenta ba númeru sira-ne’ebé halo implementasaun kurríkulu ida sai defisil. Maske nune’e, realizasaun edukasaun demokrátiku tenke buka. Edukasaun demokrátiku iha efeitu pozitivu barak. Ida husi ninia fuan sira mak dezenvolvimentu husi indivíduu sira-ne’ebé tolerante. Ida-ne’e haburas liuhusi domin, apresiasaun no aseitasaun ba opiniaun oioin. Entaun, saida mak tenke halo atu hatudu fini toleránsia nian iha eskola sira?
Edukasaun, partikularmente sistema eskola formál, ne’ebé abreviadu hanesan eskola sira, iha estrutura, kultura no prosesu sira. Eskola ida konsidera demokrátiku bainhira nia estrutura, kultura no prosesu sira enkarna valór no karaterístika demokrátiku sira. Ezemplu, iha liberdade, igualdade, balansu podér, justisa, deliberasaun, toleránsia no partisipasaun (Zamroni, 2011:44). Nia esplika liután katak estrutura eskola ida bele hanaran demokrátiku bainhira iha estrutura nia laran, laiha dominasaun husi partidu ida hasoru partidu seluk lahó kontrolu husi partidu ruma. Falta kontrolu ida-ne’e sei hamosu podér absoluta.
Tanba podér, la haree ba nia medida, no la haree ba sé maka kontrola ida-ne’e, iha potensiál atu hetan abuzu. Tanba ne’e, poder governu nian labele konsentra de’it iha liman ida de’it, instituisaun, rejiaun, ka grupu ruma (desentralizasaun edukasaun polítika no demokrasia).
Eskola demokrátika mak ida-ne’ebé iha kultura demokrátiku. Kultura mak totalidade, organizasaun husi dalan moris ida, inklui valor sira, norma sira, instituisaun no obra ne’ebé hatutan husi jerasaun ba jerasaun. Bainhira konseitu ida-ne’e aplika ba eskola sira, mosu konseitu kultura eskola nian, katak norma, valór, fiar, atitude, espetativa no tradisaun ne’ebé eziste iha eskola laran. Kultura eskola nian mós determina ho signifikativu padraun hahalok nian.
Ambiente mak krusiál iha dezenvolvimentu edukasaun. Buat barak mak kuda iha ambiente no estudante sira mós hetan esperiénsia oioin husi ida-ne’e. Komponente materiál sira husi kultura edukasionál esensialmente forma husi ambiente. Nune’e, ambiente edukasionál mak forma kultura edukasionál. Se ambiente di’ak, kultura edukasaun mós sei di’ak. Inversamente, se ambiente ladi’ak, kultura edukasaun sei ladi’ak, no vise-versa, se ambiente ladi’ak, kultura edukasaun sei ladi’ak no edukasaun mós sei ladi’ak.
Kona-ba buat sira iha leten, John Locke (1632-1704) defende katak ema hanesan surat-tahan ne’ebé la hakerek. Vizaun ida-ne’e mós kaer husi Ivan Pavlov, John B. Watson, no B.F. Skinner, fundadór sira husi komportamentmu, ne’ebé bazeia ba konseitu estímulu-resposta. Sira fiar katak bainhira moris, ema esensialmente la lori buat ida ho sira. Ema dezenvolve bazeia ba estimulasaun ne’ebé nia simu husi nia ambiente. Ambiente mak forma ema ida ba ema-ne’ebé sai nu’udar adultu. Natureza hanesan ho liberdade no orden. Liberdade no orden iha edukasaun sai pakote iha diálogu pozitivu no interativu. Klaru mak saladeaula sira eskola nian. Pratikamente, mestre, nu’udar modelu iha klase laran, nu’udar xave. Se profesór iha abilidade atu kuda liberdade no orden, estudante sira sei buras no dezenvolve iha diresaun ne’ebá. Inversamente, se mestre falla, fini liberdade nian iha estudante sira mós sei falla.
Ida-ne’e reforsa liután hosi Jane Roland Martin, ne’ebé hateten, “Education is primarily a process in which educators and educated interact, and such a process is called education fi and only if it issues or is intended to issue in the formation, in the one being educated, of certain desired or desirable abilities, habits, dispositions, skills, character traits, beliefs, or bodies of knowledge.” Iha kontestu ida-ne’e, demokrasia iha edukasaun tenke estabelese no kuda kedas. Ida-ne’e krusiál, tanba sistema edukasaun demokrátika ida sei hamosu jerasaun ida-ne’ebé konfiável, potensiál ne’ebé tolerante no umanista. Atu aselera sistema edukasaun demokrátiku ida, presiza análize agregadu ida atu rezolve desafiu sira-ne’ebé envolve husi kultura edukasionál ida-ne’ebé iha autoridade. Análize agregativa mak aproximasaun multi-kamada no ierárkika ida ba rezolusaun problema nian husi perspetiva oioin hodi rezolve dezafiu sira nasaun nian.
- Konkluzaun
Prosesu edukasionál ida-ne’ebé implementa ho valór demokrátiku sira fó impaktu ba maturidade akadémika. Valór demokrátiku sira internaliza liuhosi paradigma igualitáriu, atitude no hahalok sira-ne’ebé nakloke, la fasil atun hirus hasoru diferensa opiniaun sira, no komprensaun ida kona-ba importánsia diversidade nian. Valór demokrátiku sira-ne’e mak ikus mai forma implementasaun edukasaun demokrátiku.
Edukasaun demokrátiku nia fuan mak kriasaun indivíduu sira-ne’ebé tolerante no umanista. Toleránsia espresa liuhUsi hanoin no asaun sira-ne’ebé nakonu ho domin, kompaixaun no afetA, la haree ba estatutu identidade. Hahalok umanista prtika liuhusi estudante nia sensibilidade ba ema seluk.
Maibé, tenke rekoñese katak iha prátika, edukasaun dalabarak nakonu ho kamuflajen demokrasia nian, sentidu falsu ida kona-ba liberdade iha hanoin, atitude no asaun. Atu empresta Rendra (Indonezia) nia lian husi nia poezia, “…ma bukan kematian yang ku takutkan, tapi kehidupan yang tidak hidup yang ku takuti …” kai ha dalen ka iha Cak Nun nia linguazen (Indonesia) ne’ebé hanaran “matinya rasa.” Mati rasa (tilun-diuk) mak forma ida husi insensibilidade ba ema seluk, mestre sira ba estudante sira, diretór sira ba komunidade eskolár ne’ebé sira lidera, ka mestre sira ba kolega sira-ne’ebé lori ba apatia, pragmatizmu no oportunizmu.
Tuir loloos, edukasaun mak forma hanorin ne’ebé nobre liu mak inerente iha orden naturál (kodrat alam). Atu komprende orden naturál ida-ne’e, ema ida tenke iha Vijsheid, ka pureza hanoin nian, ne’ebé tenke hela (prezente) iha imajinasaun ne’ebé maka’as, sentidu sentimentu ne’ebé refinadu, no vontade ne’ebé maka’as no moos. Katak, perfisaun kriatividade, sentimentu no intensaun nian. Ida-ne’e signifika katak edukasaun mak perfisaun ba ema nia moris, hodi fó kbiit ba ita atu kumpre nesesidade fíziku no espirituál hotu-hotu moris nian ne’ebé ita hetan husi orden naturál.
III. Rekomendasaun
Análize kuantitativu husi estudu sira iha edukasaun ladún profunda hanesan iha enjeñaria, teknolojia, saúde no siénsia sosiál sira seluk. Ida-ne’e konserteza akontese ona iha tempu naruk nia laran, maibé estudu edukasionál sira sei menus nafatin iha termu sira rezultadu nian. Tanba ne’e, rekomenda ba pratikante sira, ativista sira, no peskizadór sira sei serbisu maka’as iha kampu edukasionál sira, atu nune’e siénsia edukasionál sei sai teoria ida-ne’ebé metin no riku ho sujestaun sira ba hadi’a edukasaun.
Referénsia sira
Democracy and Education. A Penn State Electronic Classics Series Publication. —————-.
Dimyati, Mohammad, “Landasan Pendidikan Analisis Keilmuan, Teorisasi dan Praktik” dalam Kumpulan pidato Pengukuhan Guru Besar Universitas.
Experience and Education. New York: Kappa Delta Pi, 1997. Mukodi. 2011.
Mendialogkan Pendidikan Kita: Sebuah Antologi Pendidikan.Yogyakrta: Magnum Pustaka.
Muhadjir, Noeng. 2000. Kebijakan dan Perencanaan Sosial Pengembangan
Paulo Freire, Education as a Practice of Liberation (Jakarta: Gramedia, 1984), p. 24.
Roger, Marples. The Aims of Education.New York: Routledge, 1999.
Sumber Daya Manusia Tela’ah Cross Discipline.Yogyakarta: rake Sarasin.
Theodore Brameld, Philosophies of Education in Cultural Perspective (New York: Rinehart and Winston, 1955).
*) Hakerek-na’in Alumni Univesrsitas Airlangga (UNAIR) Surabaya-Indonesia no atuál hanesan manorin iha Eskola Sekundária Jerál Lere Anan Timur iha Lautein-Lospalos.




