Top

DGHU rejista lisensiamentu konstrusaun edifísiu ho tipu tolu hamutuk 195

Atividade konstrusaun edifísiu ETO Tower, iha Colmera, Dili, segunda (02/10). Imajen TATOLI/Francisco Sony.

DILI, 29 Janeiru 2026 (TATOLI)—Dirasaun Jerál Abitasaun Urbanizmu (DGHU, sigla portugés), rejista lisensiamentu kontrusaun ba edifísiu ho tipu tolu hanesan loja, otél no rezidénsia hamutuk 195.

Diretór Jerál Abitadaun Urbanizmu, Domingos de Jesus Sequeira, hateten kona-ba lisensa konstrusaun ne’e bazeia ba iha dekretu-lei nú. 9/2022, nune’e mós iha tinan 2025 Governu iha tan lei nú. 1/2025, ne’ebé haforsa tan prosesu lisensiamentu kontrusaun edifísiu privadu no públiku.

Husi dekretu-lei ne’e rasik fó ona poder ba Ministériu Obra Públika liuhusi Dirasaun Jerál Abitasaun Urbanizmu no Dirasaun Nasionál Edifikasaun iha kompeténsia atu kontrola no verifika dokumentu detallu ba lisensiamentu konstrusaun edifísiu.

“Entaun, iha tinan 2025, ami mós halo sensibilizasaun dekretu-lei rua ne’e ba komunidade hahú husi Dili, Baukau, Kovalima, Manufahi, Ainaru no ramata iha Aileu, Kona-ba konstrusaun edifísiu ho tipu oin tolu hanesan, otél, loja no rezidénsia ho totál lisensiamentu ba konstrusaun edifísiu privadu tipu tolu ne’ebé sira rejista hamutuk 195,” Diretór Jerál ne’e informa ba Agência Tatoli iha nia kna’ar fatin, Mandarin, ohin.

Dirijente ne’e hatutan, husi lei ne’e mós la define katak konstrusaun la’ós de’it ba edifísiu privadu maibé mós ba edifísiu públiku hanesan instituisaun no igreja sira-ne’ebé tenke iha ninia konstrutór ka tékniku individuál hodi halo sira-nia dezeñu.

Enkuantu, kona-ba konstrusaun edifísiu públiku barak liu mak husi Ministériu Edukasaun tanba halo eskola husi nivel klase nian, husi Ministériu Saúde mak hanesan konstrusaun ospitál sira no mós husi Ministériu Ensinu Superior Siénsia Kultura.

Kritéria trata lisensiamentu ba konstrusaun edifísiu

Kritéria tenke iha dokumentu previa ne’ebé detallu kona-ba rai, lokalizasaun, dezeñu ba edifísiu, tenke iha kontruktór no enjinéiru individuál, iha karta teste materiál nian husi laboratóriu privadu no Governu, enkuantu bainhira prosesu implementasaun tenke bazeia ba dezeñu ne’ebé iha, karik la tuir kritéria Governu sei sobu rahun konstrusaun refere.

“Bainhira atu halo konstrusaun edifísiu, loja, otél no rezidénsia ruma tenke kria mós fasilidade insfraestrutura ba ema defisiénsia sira hodi uza, karik uma baibain bele kria rampa, enkuantu edifísiu andar rua ba leten tenke iha eskalatór atu sira bele asesu ba tipu infraeetrutura,” nia esplika.

Loja ka otél hirak ne’ebé konstrui la prepara ho fatin estasionamentu ne’e tanba sira aprova antes ona lisensiamentu molok aprova dekretu-lei rua ne’e, entaun konstrusaun sira-ne’e balun hari’i kedas iha tempu ukun-an, entaun ita-nia problema mak laiha planeamentu ba ordenamentu territóriu ne’ebé di’ak no seidauk hanoin ba futuru sai iha movimentasaun aumenta no alargamentu estrada.

“Maibé, agora, ami aplika ona lei rua ne’e atu edifísiu hotu tenke iha ninia fatin estasionamentu, karik laiha ami sei informa ba SEATOU hodi sobu,” nia hateten.

Maske sira iha mós artigu 45° to’o 49° atu aplika sansaun ho valór orsamentu $100 to’o $15.000 ba konstruktór sira-ne’ebé implementa konstrusaun la tuir dezeñu ne’ebé iha, maibé seidauk aplika tanba sira-nia sesnibilizasaun seidauk másimu ka to’o iha komunidade.

“Entaun, bainhira ita seidauk aplika sansaun koima ne’e mak ami sobu de’it konstrusaun hanesan foin dadauk ami ho SEATOU ba sobu loja ida pertense iha Aimutin nian tanba sira harii loja latuir dezeñu, kondisaun aliserse hari’i iha baleta leten no sira-nia sasán rai hanesan patrimóniu Estadu,” nia dehan.

Jornalista : Alexandra da Costa

Editór         : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!