iklan

SAÚDE

MS sei prepara komisaun prevensaun atu haree ba Virus Nipah

MS sei prepara komisaun prevensaun atu haree ba Virus Nipah

Ilustrasaun Virus Nipah. Imajen/Espesial.

DILI, 03 Fevereiru 2026 (TATOLI)—Ministra Saúde, Elia dos Reis Amaral, hateten surtu foun  Nipah daudaun ne’e espalla iha nasaun India no Bagladesh, nune’e Minsitériu Saude daudaun ne’e halo ona preparasaun  hodi harii komisan prevensaun ida atu haree Virus Nipah iha área sira iha fronteira, portu no aeroportu.

“Virus Nipah ne’e la’ós moras foun maibé moras ne’e durante eziste ona iha rejiaun sira hanesan Bangladesh, Nepal no India, entaun ita hahú halo ona preparasaun atu harii komisaun ida hodi koloka iha área fronteira, aero no aeroportu. Entaun saida saida mak ami prepara, ami sei informa fila-fali ba ita-boot sira,” Ministra Elia hateten ba jornalista sira, bainhira partisipa iha inaugurasaun kampu sport training center iha Becora, ohin.

Nia dehan, tempu badak sei harii komisaun surtu ka kominisaun prevensaun bele halo atividade saida mak atu halo, entaun ekipa sira sei informa ba públiku.

Tuir notisia husi Organizasaun Mundiál Saúde Rejional ne’ebé fó sai iha mídia iha 29 Janeiru 2026, katak Virus Nipah nu’udar virus ne’ebé hetan iha animál maibé bele mós hada’e ba ema.

Ema sira ho infesaun bele dezenvolve isin-manas, no sintoma sira-ne’ebé envolve kakutak (hanesan ulun-moras ka konfuzaun), no/ka pulmaun sira (hanesan susar atu dada iis ka mear).

Kazu infesaun virus Nipah uluk relata iha tinan 1998 no hahú husi ne’ebá relata ona iha Bangladesh, Índia, Malázia, Filipina no Singapura. Taxa mortalidade kazu nian kalkula iha 40% to’o 75%.

Morcegos ai-fuan husi família Pteropodidae maka uma-na’in naturál husi vírus Nipah. Virus Nipah normalmente transmite husi morcegos no animál sira seluk ne’ebe infetadu ba ema no mós bele transmite direitamente entre ema.

Agora daudaun laiha tratamentu ka vasina ne’ebé disponivel ba vírus Nipah, maibé produtu kandidatu oioin sei iha dezenvolvimentu nia laran. Kuidadu apoiu intensivu lalais bele hadi’a sobrevivénsia.

Vizaun Jerál

Virus Nipah nu’udar virus zoonótiku, normalmente hada’et husi animál ba ema, maibé bele mós hada’et liuhusi ai-han ne’ebé kontaminadu ka diretamente entre ema.

Virus Nipah identifika uluk iha tinan 1998, durante surtu entre agrikultór fahi sira iha Malázia. Iha tinan 1999, surtu ida mak relata iha Singapura hafoin importasaun fahi moras sira husi Malázia.

Laiha surtu foun ne’ebé mak relata husi Malázia ka Singapura dezde 1999. Iha 2001, surtu infesaun virus Nipah hetan deteta iha Índia no Bangladesh. Iha Bangladesh, surtu sira relata ona kuaze tinan-tinan. Iha Índia, surtu sira relata periodikamente iha parte oioin nasaun nian, inklui ida ikus liu iha 2026.

Iha tinan 2014, surtu ida relata iha Filipina ho laiha kazu foun dezde tempu ne’ebá.

Transmisaun

Morsa ai-fuan sira husi família Pteropodidae konsidera hanesan uma-na’in naturál husi vírus Nipah no prezente iha parte oioin husi Ázia no iha Austrália. Morsa afrikanu sira husi jéneru Eidolon, família Pteropodidae, hetan ona katak iha antikorpu sira hasoru vírus Nipah no Hendra, ne’ebé indika katak vírus sira-ne’e bele mós prezente iha distribuisaun jeográfika moras Pteropodidae nian iha Áfrika.

Infesaun ho vírus Nipah parese la kauza moras iha morcegos ai-fuan nian.

Transmisaun virus ba ema bele akontese husi kontaktu diretu ho animál sira-ne’ebé infetadu hanesan moras, fahi ka kuda, no liuhusi konsumu ai-fuan ka produtu ai-fuan nian, hanesan ai-fuan nia been matak, ne’ebé kontaminadu husi morsa ai-fuan ne’ebé infetadu. Virus ne’e mós bele kauza moras maka’as ba animál haki’ak hanesan fahi.

Virus Nipah mós bele hada’et entre ema. Ida-ne’e relata ona iha ambiente kuidadu saúde nian no entre família no kuidadu-na’in sira ba ema moras sira liuhusi kontaktu besik. Iha fasilidade saúde, risku propagasaun bele aumenta iha ambiente ospitál ne’ebé nakonu liu, ventilasaun ladi’ak ho implementasaun medida prevensaun no kontrolu infesaun ne’ebé la adekuadu (hanesan uza ekipamentu protesaun pesoál, limpeza no dezinfesaun, no ijiene liman).

Sinál no sintoma sira

Períodu inkubasaun–katak tempu husi infesaun to’o inísiu sintoma sira–varia husi loron tolu (3) to’o 14. Iha kazu balun ne’ebé ladún akontese, inkubasaun to’o loron 45 mak relata ona.

Ba ema balun, infesaun virus Nipah bele asintomátiku. Maibé, maiória ema dezenvolve isin-manas, no sintoma sira-ne’ebé envolve kakutak (hanesan ulun-moras ka konfuzaun), no/ka pulmaun sira (hanesan susar atu dada iis ka mear). Órgaun sira seluk mós bele hetan afetadu. Sintoma sira seluk ne’ebé mosu beibeik inklui isin-manas, fadiga, dukur, ulun-todan, muta no diareia.

Moras grave bele akontese iha pasiente ruma maibé asosiadu liuliu ho ema sira-ne’ebé aprezenta ho sintoma neurolójiku sira, ho progresaun ba kakutak bubu (ensefalite) no dalabarak mate. Kuidadu apoiu no monitorizasaun ne’ebé kuidadu durante períodu ida-ne’e mak krítiku.

Maiória ema sira-ne’ebé mak moris halo rekuperasaun kompletu, maibé kondisaun neurolójiku sira ba tempu naruk relata ona iha maizumenus ema na’in-ida (1) husi ema na’in-lima (5) ne’ebé mak rekupera husi moras ne’e.

Diagnóstiku

Susar atu distinge Nipah husi moras infesiozu sira seluk, ka kauza sira seluk husi ensefalite ka pneumonia, lahó teste laboratóriu nian. Teste diagnóstiku prinsipál mak reasaun kadeia polimerase iha tempu-reál (RT-PCR) husi amostra respiratóriu sira, raan ka líkidu serebroespinál (torneira espinál). Deteksaun antikorpu raan nian liuhusi ensaiu imunosorbente ligadu ho enzima (ELISA) bele mós uza.

Amostra sira-ne’ebé halibur husi pasiente sira maa risku bioperigu nian. Teste laboratóriu nian ba amostra sira-ne’ebé la inativadu tenke hala’o iha kondisaun sira kontensaun biolójiku másimu nian.

Amostra sira-ne’ebé foti husi ema no animál sira ho suspeitu infesaun virus Nipah tenke maneja husi pesoál treinadu sira-ne’ebé serbisu iha laboratóriu sira-ne’ebé ekipadu ho adekuadu.

Tratamentu

Enkuantu laiha tratamentu espesífiku sira ba Nipah, diagnóstiku lalais sei promove kuidadu apoiu lalais. Ba infesaun virál grave hotu-hotu, kuidadu médiku apoiu ho kualidade aas bele prevene mate,no inklui: identifika komplikasaun ruma (bubu iha kakutak, pneumonia, estragu ba órgaun sira seluk);

Personaliza tratamentu hodi konsidera pasiente sira-nia kondisaun saúde sira seluk, trata ho oksijéniu bainhira presiza.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór        : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!