DILI, 11 Marsu 2026 (TATOLI) – Ekonomista timoroan, Rui Gomes, alerta katak konflitu iha Médiu Oriente ne’ebé envolve Iraun, Izraél, no Estadu Unidu Amérika bele fó impaktu indiretu signifikativu ba ekonomia Timor-Leste, liuliu relasiona ho aumentu presu mina-rai, transporte no risku ba seguransa ai-han.
Tuir nia, funu refere sei fó impaktu tanba Estreitu Ormuz ne’e hanesan dalan ida ka pontu eskoamentu/sufokasaun enerjétiku ka gás no mina-rai ne’ebé kada loron barríl millaun 20 to’o 21 mina-rai brutu, kondensadu, no produtu petrolíferu refinadu sira liuhusi fatin ne’e.
Estreitu Ormuz mós supplay 20% ba demanda mundu husi konsumu totál mina-rai no gás naturál iha mundu. “Kuaze 90% husi kombustivel ida-ne’e destina ba merkadu aziátiku sira, ho Xina, Índia, Japaun, no Korea Súl maka sai hanesan importadór prinsipál sira, ida-ne’e mesak poténsia ekonómika boot tebes”, Rui Gomes dehan ba Tatoli, ohin.

Husi funu ne’e, tuir Rui Gomes, Xina konserteza antesipa kle’ur tiha ona no ninia rezervatóriu ne’e boot tebes nune’e nia ladún sente falta mina karik iha situasaun grave, maibé nasaun sira seluk sei iha problema uitoan, liuliu fó impaktu diretu ba folin mina-rai.
Tanba ne’e, Rui Gomes observa husi parte ekonomia, halo simulasaun ba folin mina-rai nian iha senáriu tolu mak – Senáriu Baze (Disrupsaun Parsiál) mak se konflitu ne’e lokalizadu nafatin, maibé tensaun sira nafatin aas, previzaun hatudu katak presu mina-rai bele liu $100 to’o $120 kada barríl.
“Horikalan ha’u haree presu Brent to’o horisehik kada barríl sa’e to’o ona $111 ka sa’e 19,6% iha semana ida deit nia laran, ida-ne’e ita bolu senáriu baze”, dehan.
Senáriu Eskalasaun (Blokeiu Tomak) mak enserramentu totál Estreitu Ormuz nian ne’ebé prolongadu, tuir Goldman Sachs no Banku Mundiál fó ona avizu ka previzaun katak mina-rai presu kada barríl Brent bele sa’e to’o $150.
Senáriu Estremu liu mak analista sira balun sujere katak fábrika sira halo transformasaun mina-matak. “Se infraestrutura krítiku iha rejiaun ne’e hetan estragu, para ho fornesimentu barríl millaun 20 kada loron ne’e dudu presu mina-rai ne’e bele sa’e to’o $200 kada barríl. Iha senáriu ida-ne’e sira bolu “super-spike”.
Nia esplika katak super-spike ida-ne’e akontese maka mundu tomak sei sente nia impaktu. To’o Marsu 2026, Timor-Leste nia ekonomia komesa sensivel tebes ba folin mina-rai ne’ebé sa’e maka’as iha mundu, tanba nasaun agora sai hanesan importadora líkidu ba kombustivel ho produsaun doméstika zero.
“Kuandu konflitu ne’ebé prolongadu bele lori presu mina-rai ba $150 kada barríl ne’e, signifika sei fó presaun maka’as ba ita-nia instrumentu fiskál, Orsamentu Jerál Estadu (OJE) no bele mós aselera ezgotamentu Fundu Petrolíferu”, nia dehan.
Tanba ne’e, haree ba dadus ka Despeza Kombustivel Atuál (Estimativa 2025/2026) Governu mak konsumidór prinsipál ba kombustivel iha Timor-Leste, liuliu ba enerjia elétrika no serbisu públiku sira, liuliu alimenta produsaun enerjia elétrika iha Hera no Betanu.
“Ita haree totál importasaun kombustivel mai Timor-Leste liu millaun $180 kada tinan. Iha tinan 2025, Governu aloka millaun $166,5, espesifikamente atu fó subsídiu ba EDTL, E.P hodi bele kobre kustu gazoél ba sentrál elétrika Hera no Betanu”, dehan.

Husi 2019–2024, Governu gasta médiu anuál millaun $146 to’o millaun $174 kada tinan ba kustu gazoél relasiona ho eletrisidade.
“Ita hatene katak ba enerjia eletrisidade ho gazoél aas klasifika hanesan karun ona iha Ázia. Ida-ne’e signifika Governu tenke finansia atu mantein folin $0,12 to’o $0,42 kada kWh, signifika presu folin mina-rai to’o $150 kada barríl provavelmente sei dudu Governu nia subsídiu eletrisidade anuál bele to’o millaun $300 só para sosa mina” dehan.
Nia nota katak se kada millaun $100 adisionál tau ba subsídia kombustivel, montante osan ne’ebé dezvia husi setór krítiku sira hanesan saúde, edukasaun, no agrikultura, ne’ebé ekonomista sira hanaran “fiscal crowding out”.
“Ida-ne’e impaktu vijivel tebes. Kustu kombustivel ne’ebé aas sei hasa’e presu transporte ba sasán hothotu, ne’ebé potensialmente dudu Timor-Leste nia inflasaun bele liu dook 1,8% tuir previzaun Governu ba 2026”, nia esplika.
Risku sira ba seguransa ai-han
Timor-Leste depende maka’as ba ai-han prinsipál sira ne’ebé importadu. Durante krize globál sira uluk (hanesan funu Rúsia-Ukránia), folin foos iha Dili sa’e maka’as husi $11 kada saku ba to’o $18. Agora kada saku 25kg maizumenus $13 to’o $19.
“Ita haree agora funu Médiu Oriente kontribui ho 45% ba fornesimentu adubu (fertilizante) globál. Entaun, perturbasaun iha transportasaun bele hamosu kustu aas liu ba agrikultór timoroan sira, potensialmente hamenus produsaun agríkola doméstika no halo aat liután inseguransa ai-han ne’ebé ita enfrenta ona”, dehan.
Atu antesipa impaktu doméstiku, tuir nia, Governu Timor-Leste tenke implementa ona medida imediata oioin, liuliu presiza asegura suprimentu esensiál sira, ne’ebé daudaun ne’e iha ona intervensaun balun. Purezemplu, Governu, liuhusi importadór kombustivel Esperansa Timor Oan (ETO) asegura ona karregamentu prioridade kombustivel nian husi Singapura hodi garante fornesimentu ne’ebé estavel durante pelumenus fulan haat.
“Atu kombate posibilidade presu sasán importadu sa’e, ha’u haree Ministériu Komérsiu no Indústria foka hela hametin produsaun foos doméstiku, no antes ne’e uza ona programa foos ho subsídiu atu mantein asesibilidade ba família vulneravel sira”, salienta.
Rui Gomes mós destaka katak dalan antesipa seluk mak daudaun Governu utiliza hela monitor merkadu Programa Ai-han Mundiál (WFP) nian hodi akompaña folin retallu sira husi ai-han prinsipál sira hanesan foos no batar importadu, hodi permite intervensaun sira ne’ebé bele sai alvu espekulasaun presu.
Nia adianta katak haree ba funu ne’ebé mosu no kustu ba eletrisidade Betanu no Hera ne’ebé aas, Governu mós tenke aselera ona konstrusaun enerjia renovavel iha Laleia (photovoltaic solar panels) atu asegura di’ak liután sustentabilidade enerjétika no hamenus presu eletrisidade to’o 50% ka liu.
Jornalista: Arminda Fonseca
Editora: Maria Auxiliadora





