iklan

SAÚDE

MS-UNFPA lansa PEN hodi redús taxa mortalidade inan-oan iha TL

MS-UNFPA lansa PEN hodi redús taxa mortalidade inan-oan iha TL

Ministériu Saúde liuliu husi Diresaun Kuidadu Saúde Primeira Servisu hamutuk ho Fundu Populasaun Nasaun Unida ihaTimor-Leste (UNFPA) halo lansamentu ba Planu Estratéjiku Nasionál (PEN) saúde reprodutiva neonatál ba labarik adolsente ba tinan 2026 to'o 2030. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes.

DILI, 12 Marsu 2026 (TATOLI)—Ministériu Saúde liuliu husi Diresaun Kuidadu Saúde Primeira Servisu hamutuk ho Fundu Populasaun Nasaun Unida ihaTimor-Leste (UNFPA) halo lansamentu ba Planu Estratéjiku Nasionál (PEN) saúde reprodutiva neonatál ba labarik adolsente ba tinan 2026 to’o 2030, hodi bele redús taxa mortalidade inan no oan iha Timor-Leste.

“Objetivu atu ita bele halo monitorizasaun no intervensaun iha área saúde reprodutiva, inan no bebé foin moris, labarik adolosente iha Timor-Leste. Estratéjia ida-ne’e mós sei fasilita Ministériu Saúde, atu bele hatun taxa mortalidade entre inan no bebé, labarik adolsente, atu promove sira-nia saúde enjéral iha sira-nia moris,” Diretóra Jerál Kuidadu Saúde Primeira, Elisabet Letomau, hateten hafoin hato’o nia diskursu iha otél Timor, ohin.

Nia esplika, iha tinan 2022, planu estratéjia nasionál saúde reprodutiva neonatál labarik adolsente lansa tanba estratéjia saúde reprodutiva dezenvolve iha tinan 2004-2014, no mós dezenvolve Estratéjia SARMANELA ba tinan 2015-2019.

Evidénsia foun no dezenvolvimentu iha nasaun no globalmente, aprosimasaun kuidadu kontínua no integra servisu SARMANELA iha kursu moris atu labele husik hela ema ida iha kotuk. Ho surtu pandemia, ita foin konsegue halo revizaun ba Estratejia SARMNAELA iha tinan 2022 husi apoiu parseiru dezenvolvimentu sira hotu, iha tinan 2022 liuhusi faze haat hodi halo revizaun ba estratéjia ba SARMANELA iha tinan 2026 to’o 2030, ne’ebé mak hahú husi inisiu 2022 to’o 2026 mak foin halo lansamentu.

Ministériu Saúde liuliu husi Diresaun Kuidadu Saúde Primeira Servisu hamutuk ho Fundu Populasaun Nasaun Unida ihaTimor-Leste (UNFPA) halo lansamentu ba Planu Estratéjiku Nasionál (PEN) saúde reprodutiva neonatál ba labarik adolsente ba tinan 2026 to’o 2030. Imajen TATOLI/Felicidade Ximenes.

Faze dahuluk, Iha inisiu tinan 2022, pedidu ofisiál husi Ministériu Saúde ba parseiru dezenvolvimentu sira hanesan Organizasaun Saúde Mudiál, UNFPA, UNICEF halo analiza ba situasaun, halo formasaun ba grupu traballu Inter-ajénsia ba planu asaun, Desk Review KII, no elaborasaun Zero Draft.

Faze daruak Konsultasaun treinamentu tékniku iha 2024 halo tradusaun ba lian tetun, hodi asegura parseiru lokál sira-nia partisipasaun realizasaun tékniku halo kordenasaun tékniku dala haat foka liu ba Out Care. Definisaun iha best line no konsultansaun trajet iha fulan-Jullu, sertifikasaun dadus hodi foka liu ba tátiku no estratéjiku.

Faze datoluk, konsensu no validasaun nasionál ne’e MS hala’o iha tinan 2025, aliñamentu hodi hala’o programa hotu iha Ministériu Saúde no hodi asegura interasaun interna halo Worskshop nasionál ho parseiru dezenvolvimentu hotu hodi hetan konsensu finál aprovasaun estratéjiku no halo aprezentasaun no aprova husi konsellu durasaun.

Faze dahaat, adoasaun polítika iha tinan 2026 no aprovasaun finál husi Ministra no simu dokumentu iha 19 Janeiru 2026.

Koordenadóra Rezidente ONU iha Timor-Leste, Funmi Balongu, infoma ONU iha kompromisiu atu apoiu Ministériu Saúde hodi bele asegura ba planu estratéjia nasionál saúde reprodutiva neonatál ba labarik adolsente iha Timor-Leste.

“Hanesan ONU iha kompromisu tomak atu apoia implementasaun ida-ne’e. Ami iha kompromisu atu kontinua estabelese konsellu tékniku. No nia tenke kontinua halo ida-ne’e, ho planu ida-ne’e, ita sei hamriik iha Ministériu Saúde hodi asegura katak ita kontínua halo tuir dalan hodi sukat ita-nia tinan 2030, inklui mós mai ita hahú ho direitu espirituál no justisa agora ba fasilidade saúde hotu iha Timor-Leste,” nia dehan.

Vise- Ministru Fortalesimentu Instituisionál Saúde, José Mango dos Reis, informa programa saúde materna infantil ne’e la’o ho di’ak, presiza planu estratéjiku ida-ne’ebé mak definidu, tanba planu ne’e nia preparasaun kuazse tinan naruk loos.

“Tanba ne’e, iha Janeiru 2026, Ministra Saúde aprova ona planu estratéjiku ne’e, tanba ne’e mak husi programa koordena ho parseiru sira atu bele lansa ohin. Husi lansamentu ida-ne’e la’ós sai de’it hanesan dokumentu simples ida la’e, maibé importante mak atu fo mensajen klaru ba profisionál saúde sira liuhusi superiór sira oinsá bele implementa ho di’ak, husi implementadór iha ospitál sira to’o servisu munisipál saude sira,” José Mango dos Reis dehan.

Nia informa, implementasaun planu estratéjiku ida-ne’e, espera katak husi esforsu sira-ne’e hotu sei hetan rezultadu ne’ebé di’ak husi 2026-2030.

“Ita-nia problema saúde inan no oan sei aas hela, kompara ho nasaun vizinu ita sei aas hela. Maibé esforsu ita hotu nian inklui mídia, tanba husi mídia nia publikasaun sira ba publiku, ne’e ajuda tebe-tebes komunidade hanesan aman sira akompaña sira-nia kaben ba iha sentru saúde no postu saúde sira, atu bele hetan protesaun saúde ba inan sira,” nia hateten.

Tanba ne’e, nia dehan, ohin konvida diretora servisu saúde munisipiu sira, diretor servisu ospitál sira no mós xefe sentru saúde sira, atu sira rona direta oinsá sira bele implementa.

Atu hala’o programa sira -ne’e  tenke iha baze legal ida, ne’e desizaun ne’ebé Ministériu Saúde halo ona.

Jornalista : Felicidade Ximenes

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!