DILI, 24 Marsu 2026 (TATOLI)—Governu liuhusi Ministériu Komérsiu Indústria kontinua fó prioridade ba integra sistema komérsiu dijitál rejionál iha Timor-Leste, liuhusi servisu hamutuk ho parseria internasionál sira hodi fasilita workshop ASEAN Digital Economy Framework Agreement (DEFA).
Vise-Ministru Komérsiu no Indústria, Augusto Junior Trindade, sente kontente tebes simu partisipante sira iha workshop nasionál ida-ne’e kona-ba avansu komérsiu dijitál ba dezenvolvimentu ekonomia liuhusi operasaun framework ba rejistu eletróniku transferivel sira iha Timor-Leste.
“Ami nia agradese sinseru ba ami-nia parseiru (Governu Reinu Unidu liu hosi ASEAN-UK Programa Integrasaun Ekonomia- Pilar Komérsiu Abertu) ba apoia no inisiativa importante ida ne’e,” Vise-Ministru Komérsiu no Indústria ne’e hateten.
Governante ne’e hateten, workshop ne’e mai iha momentu krítiku iha sira-nia jornada komérsiu dijitál, Timor-Leste harii ona fundamentu legál ne’ebé forte liuhusi lejislasaun ne’ebé aliña ho lei modelu UNCITRAL kona-ba rejistu eletróniku transferivel, ne’ebé fó rekonesimentu formál ba dokumentu komérsiu eletróniku no instrumentu transferivel seluk.
Maibé, sira identifika didi’ak, frame ne’e seidauk implementa didi’ak iha prátika ka rejistu transferivel eletróniku seidauk uza iha tranzasaun komérsiu, tanba ne’e sira sei prepra kondisaun hotu atu inplementa iha atividade komérsiu nian.
“Sesaun ohin ne’e, importante tebes hamutuk instituisaun públiku relevante hotu inklui sosiedade sivíl sira atu muda husi preparasaun legál ba implementasaun operasaun dijitalizasaun. Tanba, Timor-Leste sai ona membru ASEAN obrigatoriamente tenke tuir regra ASEAN nian liuliu uza sistema dijitalizasaun,” nia dehan.
Nia dehan, liuhusi workshop SEAN Digital Economy Framework Agreement (DEFA),
atu fó no fasilita prosesu komérsiu ne’ebé di’ak-liu, efisiente no transparente, enkuantu hadi’a asesu ba finansa komérsiu no integra Timor-Leste iha sistema komérsiu dijitál rejionál.
“Signifika atividade transasaun komérsiu nian bele uza ho maneira dijitalizasaun, la presiza hatama karta tuun no transasaun iha merkadu mós bele uza dijitál hanesan scan code QR,” nia hateten.
Reprezentante Governu Reinu Unidu ASEAN-UK, Ira Purnama, hateten Governu Reinu Unidu kontente tebes atu servisu hamutuk ho Timor-Leste iha momentu krítiku ida-ne’e iha sira-nia integrasaun ekonomia.
“Tanba ne’e, workshop ohin loron ne’e hanesan pasu importante ida iha avansa atu partisipante sira bele adapta lei legál kona-ba rejistu eletróniku transferivel frame iha sira-nia operasaun prátika,” nia dehan.
Mudansa ida-ne’e sira akredita presiza iha koordenasaun, kapasidade sustentavel entre Governu no indústria. Tanba Timor-Leste integra ba organizasaun ekonomia lubuk ida entaun presiza moderniza sira-nia sistema komérsiu, redús dependénsia ba prosesu no integra didi’ak liu iha kadeia fornesimentu dijitál globál.
“Ida-ne’e bele tulun servisu sira kona-ba referénsia oinsá kadeia fornesimentu sira funsiona, oinsá alfándega, portu, banku, fornesedór, komersiante no reguladór sira integra iha mundu ne’ebé dokumentu sira bele muda lalais, seguru no ho efeitu legál tomak,” nia esplika.
Tanba ne’e, sai oportunidade boot ida ba Timor-Leste, bele ajuda redús dezafiu iha fronteira, hadi’a sistema transparénsia iha ajénsia sira, redús karga administrativu ba komersiante sira no haburas dalan foun ba partisipasaun iha valuasaun rejionál.
Entretantu, atividade workshop ne’e hala’o durante loron ida no kontinua husi SEAN Digital Economy Framework Agreement (DEFA) nian no partisipante husi lina ministeriál inklui sosiedade sivíl.
Jornalista : Alexandra da Costa
Editór : Cancio Ximenes





