iklan

JUSTISA

TR no Embaixada Japaun lansa manuál auditoria finanseira CdC

TR no Embaixada Japaun lansa manuál auditoria finanseira CdC

Prezidente Tribunál Rekursu hamutuk ho Reprezentante ADB, IDI no Embaixadór Japaun iha Timor lansa manuál auditoria finanseira ba CdC iha Hotel Timor, Kinta (28/05/2026). Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 28 Maiu 2026 (TATOLI)–Prezidente Tribunál Rekursu, Afonso Carmona hamutuk ho Embaixadór Japaun iha Timor-Leste, Yamamoto Yasushi, Kinta ne’e, halo lansamentu ba manuál auditoria finanseira ba Kámara de Kontas (CdC).

“Instituisaun hotu nia atividade la’o ne’e iha manuál, entaun Kámara de Kontas tenta durante ne’e la’o konsege halo manuál ida, atu Tribunál de Kontas sira-nia atividade la’o ne’e orienta ho di’ak, atividade iha ona regra labele sees husi ne’e,” Prezidente Tribunál Rekursu hateten ba Jornalista sira iha Hotel Timor, hafoin ramata atividade lansamentu.

Manuál ne’e liga mós h boa governasaun no Lei Administrasaun Finansa.

“Ba oin serbisu hotu sei tuir manuál hodi garante boa governasaun, transparánsia, akontabilidade no responsabilidade ba atividade Tribunál nian,” nia akresenta.

Prezidente Tribunál Rekursu hateten, durante ne’e laiha manuál, tanba ne’e iha lei no regra ne’ebé aplika, maibé agora ho manuál ne’ebé iha bele fasilita sira atubele hala’o serbisu ho kualidade.

“Manuál ne’e foka liu ba atividade Tribunál de Kontas nian, labele foka ba atividade seluk. Tanba bazeia ba lei iha Tribunál de Kontas nian, mak sira halo manuál atu fasil ba sira bele hala’o serbisu tuir manuál maibé labele sees husi lei tenke tuir mós lei ne’ebé iha,” nia katak.

Notísia relevante : Tribunál Konta halo auditoria ba jestaun finanseira-rekursu umanu iha PN

Iha fatin hanesan, Embaixadór Japaun ba Timor-Leste Yamamoto Yasushi dehan, projeitu ne’e implementa ona iha membru Asosiasaun Nasaun Sudeste Aziátiku (ASEAN) balun.

“Workshop ida-ne’e marka konkluzaun husi projetu tinan-haat, ne’ebé finansia husi Fundu Japaun iha ADB no implementa hamutuk ho IDI. Projetu ida-ne’e implementa iha nasaun ASEAN balun, ho atividade sira-ne’ebé adapta tuir nesesidade espesífiku nasaun idaidak nian. Iha Timor-Leste, ami serbisu diretamente ho Tribunál de Kontas hodi haforsa sira-nia kapasidade hodi halo auditoria ho kualidade a’as ba fundu públiku sira,” Diplomata ne’e afirma.

Instituisaun ida-ne’e tenke independente no livre husi presaun polítik no responsabiliza de’it ba povu.

Embaixadór hateten, iha Japaun, Tribunál de Kontas funsiona independentemente husi Governu dezde tinan 1880. Esperiénsia kuaze tinan 150 hatudu ona katak, instituisaun auditoria ida-ne’ebé forte no independente harii konfiansa públiku, ne’ebé hanesan fundasaun ba governasaun di’ak.

Nia subliña, ne’e la’ós valór úniku Japaun nian, maibé valór sentrál ida iha komunidade internasionál no valór ida-ne’ebé mak Tribunál de Kontas kompromete atu tane a’as.

“Ha’u hakarak hato’o parabens ba Tribunál de Kontas, ADB, no IDI ba buat ne’ebé alkansa ona liuhusi projetu ida-ne’e, liuliu dezenvolvimentu anuál Auditoria Finanseira,” nia katak.

Embaixadór Japaun subliña, workshop ne’e konklui projetu ne’e, maibé ida-ne’e la’ós rohan. Ida-ne’e mak fundasaun ida. Manuál , abilidade, no parseria sira ne’ebé harii liuhusi projetu ida-ne’e hotu tenke kontinua buras.

Tanba ne’e, Diplomata enkoraja Tribunál de Kontas atu kontinua apreende husi parseiru ASEAN sira-nian atu partisipa fahe koñesimentu rejionál no liuliu atu proteje ninia independénsia, ne’ebé hanesan rikusoin boot liu.

Aleinde ne’e, reprezentante ADB, Stefania Dina sente orgulu kolabora ho Kamara de Kontas.

“Ami sente orgullu tebes atu kolabora ho Kamara de kontas, Fundu Japaun ba Ázia no Pasífiku ne’ebé prósperu no reziliénte, no IDI hodi ikusmai atinje pasu importante tebes ida-ne’e, ne’ebé mak lansamentu manuál auditoria finanseira,” nia afirma.

Nia subliña, iha futuru hein katak auditór sira sei bele halo auditoria ba projetu públiku sira hotu, ne’ebé hanesan esforsu koletivu ne’ebé serbisu hamutuk iha tinan hirak nia laran.

Iha mós programa formasaun ne’ebé hanesan instrumentu prinsipál, maibé signifikativu tanba ida-ne’e sei orienta auditoria finanseira hotu iha futuru.

Finansiamentu husi ADB liuhusi fundu JFPR, signifika liuhusi apoiu husi Governu Japaun iha kooperasaun ho IDI, ne’ebé fó apoiu tékniku.

Nune’e mos, Reprezentante IDI, Karma Tenzin dehan, nu’udar Inisiativa Dezenvolvimentu INTOSAI (IDI), ne’ebé nu’udar ramu dezenvolvimentu kapasidade husi organizasaun INTOSAI husi Instituisaun Auditoria Supremu sira halo parseria ho BAD hodi hametin prátika auditoria finanseira iha Timor-Leste, partikularmente iha apoiu ba Kamára de Kontas.

“Ami-nia apoiu liuliu foka ba formasaun ba auditór sira kona-ba oinsá atu hala’o auditoria tuir padraun internasionál. Ida-ne’e sei hasa’e kredibilidade Kamara de Kontas nian no ajuda harii konfiansa públiku iha instituisaun fiskalizasaun Timor-Leste nian, ” nia dehan.

Aspeitu importante ida husi projetu ne’e maka dezenvolvimentu husi manuál auditoria nian, ne’ebé tuir mai koko liuhusi auditoria pilotu ida. Komponente seluk ne’ebé apoia maka estabelesimentu Sistema Jestaun Kualidade Auditoria nian. Ida-ne’e krítiku atu asegura kualidade, no konsisténsia husi auditoria sira ne’ebé halao husi Kámara de Kontas.

Karik importante liu, sira asiste la’ós deit lansamentu manuál maibé mós Kámara de Kontas nia adosaun ba Padraun Internasionál sira Instituisaun Auditoria Supremu (ISSAIs) nu’udar ninia padraun auditoria ne’ebé iha autoridade.

Ida-ne’e fó baze legál ba Kámara de Konta atu halo auditoria tuir padraun internasional. Maibé importante liu iha sentidu propriedade ne’ebé maka’as iha instituisaun nia laran, tanba ne’e maka projetu ida-ne’ebé lidera husi Kámara de Kontas. No sira iha ne’ebá hodi fasilita no halo parseria ho ADB hodi fó asistensia tantu finanseira no téknika.

Presiza nafatin estabelese sistema importante sira seluk, hanesan sistema planeamentu estrátejiku no operasionál, nomós mekanizmu akompañamentu hodi monitoriza rekomendasaun auditoria no sukat impaktu husi auditoria sira.

Nune’e, iha futuru hakarak kontinua serbisu hamutuk ho Kámara de Kontas hodi hametin auditór sira-nia kompétensia, liuhusi dezenvolve enkuadramentu kompeténsia no fornese formasaun adisionál. Tenke iha kontinuidade no sustentabilidade iha prosesu ne’e.

“Ami haksolok tebes atu iha parseria ida ne’e ho Kámara de Kontas, no ha’u fiar katak ida-ne’e sei la’o dook, la’ós de’it ba Kámara de Kontas, maibé mós ba Governu no povu Timor-Leste,” nia tenik.

Jornalista     : Natalino Costa

Editora         : Julia Chatarina

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!