iklan

DEFEZA

Sekretária Ezekutiva CPLP husu Estadu Membru hamutuk prevene krime internasionál

Sekretária Ezekutiva CPLP husu Estadu Membru hamutuk prevene krime internasionál

Ministru Defeza, Kontra Almirante Donaciano do Rosário da Costa Gomes ‘Pedro Klamar Fuik’, Sekretária Ezekutiva CPLP, Embaixadora Maria de Fátima Monteiro Jardim, lidera Reuniaun Ministru Defeza CPLP ba dala-25 iha Otél Palm Spring, Tersa (02/06/2026) Imajen TATOLI/António Daciparu

DILI, 02 Juñu 2026 (TATOLI)–Sekretária Ezekutiva Komunidade Paíz Lian Portugéz (CPLP, sigla portugéz), Embaixadora Maria de Fátima Monteiro Jardim, husu ba Estadu Membru atu hamutuk prevene krime internasionál.

“Ha’u iha espetativa, iha reflesaun sira no interdependénsia atu buka beibeik autonomia estratéjiku. Iha kontestu ida-ne’e, ita hetan mudansa sira, iha ameasa sira seluk nia sorin, ita iha terorizmu, krime organizadu, tráfiku armamentu, tráfiku droga, tráfiku umanu, pirataria, ameasa siberseguransa, fluxu migrasaun ne’ebé la regula, entre fatór destabilizadór sira seluk ne’ebé ezije…no hakarak ita-nia sidadaun sira atubele moris iha espasu CPLP ho trankuilidade no iha parte seluk, ho serteza ita-nia Estadu sira ka protesaun ne’ebé sira bele fó, ita serbisu hamutuk ho Sekretariadu atu nune’e sira bele garante estabilidade,” Maria Jardim hato’o durante abertura iha Reuniaun Ministru Defeza CPLP ba dala-25 ne’ebé hala’o iha Otél Palm Spring, Tersa ne’e.

Nia dehan, CPLP bele destaka inisiativa sira iha área kooperasaun sivíl no militár nian, liuliu, hodi refere ba formasaun ne’ebé hala’o ona iha Brazil no Portugal iha espasu oioin CPLP nian.

“Ita-nia kapasidade ida-ne’e tuir loloos, ita-nia organizasaun internasionál alkansa no afirma, dezenvolve mós iha rezolusaun Nasaun Unida kona-ba feto no aspetu seluk ne’ebé ohin loron artikula tasi ho kooperasaun defeza. Naran katak, kona-ba serbisu ne’ebé dezenvolve iha Konferénsia Mariña,” nia akresenta.

Notísia relevante : Ministru Donaciano rekomenda membru CPLP tau prioridade ba kapasitasaun militár no seguransa tasi

Iha aniversáriu CPLP ba dala-30 iha tinan ne’e sei selebra iha loron 17 Jullu nu’udar momentu reflesaun importante, ho tema: “CPLP tinan 30, unidade iha diversidade, komunidade ida ba povu sira”.

“Ami dezenvolve hela programa ida ho inisiativa barak, ne’ebé ami sei hala’o durante tinan tomak, no ami hakarak konta ho partisipasaun komponente defeza. Ami hakarak Terra Livre, ne’ebé ami hakarak kapitaliza no hametin ba beibeik Sentru ba Análize Estratéjiku, no ne’ebé hanesan instituisaun ida-ne’ebé ami konsidera hanesan instituisaun bele serbisu hamutuk ho instituisaun eselénsia sira seluk,” nia katak.

Sekretária Ezekutiva kongratula Prezidente José Ramos-Horta iha ámbitu reuniaun ne’e.

Nia dehan, enkontru ne’e tuir loloos sai ajenda rutina tanba Governu Timor-Leste hatudu ona realizasaun enkontru ida-ne’e akontese iha kontestu internasionál, ne’ebé partikularmente dezafiante, marka ho transformasaun jeopolítika ne’ebé kle’an, krize umanitária, ameasa transnasionál, konflitu armadu sira, instabilidade rejionál, no dezafiu sira ne’ebé aumenta ba seguransa koletiva.

“Ita moris iha períodu ida ne’ebé defeza no seguransa para ona atu sai eskluzivamente nasionál, hodi asume dimensaun ida-ne’ebé maka globál no interdependente ba beibeik. Iha kontestu globál ida-ne’e, ita tenke rekoñese katak dezafiu atuál sira konfigura hanesan fenómenu dinámiku ida realidade, ne’ebé rezulta husi influénsia no fatór oioin ne’ebé estrutura rede asaun ne’ebé kompleksu,” nia katak.

Sekretária Ezekutiva dehan, komponente defeza konstitui pilár relevante ba kooperasaun CPLP iha dékada barak nia laran.

“Ita asiste ona progresu signifikativu iha konsolidasaun mekanizmu komún sira ba diálogu, interoperabilidade no formasaun militár avansu sira-ne’e mós rezulta husi kapasidade estrutura sira husi sistema organizasionál sira, ne’ebé integra nível asaun oinoin, promove ligasaun entre funsaun estratéjiku, operasionál, tátiku, no artikulasaun husi atór no indivíduu oioin,” nia katak.

Maria Jardim rekoñese katak iha kontestu internasionál, kestaun soberania inspira reflesaun, ne’ebé iha pasadu iha governasaun no multilateralizmu, agora iha regularidade estratéjiku sira, iha kompetisaun jeopolítika, nomós konflitu sira. Multilateralizmu ne’ebé maka hetan liuhusi globalizasaun iha espetativa no reflesaun sira, inklui interdependénsia buka beibeik autonomia estratéjiku.

Nia dehan, nu’udar Sekretariadu hakarak husu ba Estadu Membru CPLP atu garante estabilidade liuhusi área sira ne’ebé CPLP sira tau-matan atu nune’e bele serbisu ba dezenvolvimentu.

Jornalista     : Natalino Costa

Editora          : Julia Chatarina

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!