Top

Servidór Estadu 50-resin iha RAEOA sei reforma iha 2026-2027

Diretór Komisaun Funsaun Públika Oekusi, Domingos Punef.

OEKUSI, 18 Agostu 2026 (TATOLI) – Servidór Estadu hamutuk na’in-59 iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), ne’ebé rejistadu liuhusi Diresaun Servisu Rejionál Rekursu Umanu, sei reforma iha tinan ne’e to’o 2027, tuir rejime legál vijente, hafoin sira-nia kontribuisaun ‘inkansavel’ ba prosesu edifikasaun Estadu no dezenvolvimentu Nasionál.

“Ita rekolla ona hamutuk na’in-59,” Diretór Servisu Rejionál Rekursu Umanu Oekusi, Domingos Punef, relata ba jornalista sira iha Oekusi, ohin.

Nia esplika, antes ne’e Komisaun Funsaun Públika (KFP) liuhusi Komisáriu Portefóliu, esplika ona kona-ba enkudramentu legál sira, kona-ba reforma obrigatóriu karik idade to’o 65, no reforma voluntáriu karik idade to’o ona 60 ou menus tanba problema saúde.

“Reforma ida-ne’e bazeia idak-idak nia grau durante nia serbisu, ne’ebé balun kargu xefia no balun funsionáriu públiku, ne’ebé iha Novembru to’o Dezembru 2026 ne’e iha na’in-rua ka tolu bele reforma uluk ona,tanba idade to’o 65,” nia hateten.

Notísia relevante:KFP esklarese regra no prosedimentu reforma ba funsionáriu públiku iha RAEOA

Maibé molok atu reforma, nia dehan, Diresaun Servisu Rejionál Rekursu Umanu, mak sei identifika iha sistema hodi atribui karta informativa, atu enkamiña ba diresaun idak-idak katak, antes fulan rua, tenke hato’o karta koñesimentu mai diresaun atu trata nia dokumentu hodi prepara atu submete ba Komisaun Funsaun Públika (KFP), hodi hasai despaixu ida katak, funsionáriu ida-ne’e termina ona nia devér lorloron nu’udar servidór Estadu nian.

Baze legál no enkuadramentu normativu

Prosesu reforma no apozentadoria ba funsionáriu públiku sira iha Timor-Leste regula liuhusi instrumentu jurídiku sira tuirmai ne’e:

  • Estatutu Funsaun Públika (Lei n.º 8/2004, altera husi Lei n.º 5/2009): Estabelese direitu, dever, no kondisaun sira kona-ba sesesaun husi funsaun públika, inklui idade ba aposentadoria obrigatória (tinan 65) no voluntária.
  • Kódigu Rezime Seguransa Sosiál (Lei n.º 12/2016, 14 Novembru): Regula atribuisaun no kalkulu ba pensaun reforma (reforma por idade ka invalidez) ba traballadór sira iha setór públiku no privadu.
  • Estatutu Espesiál RAEOA (Lei n.º 3/2014, altera husi Lei n.º 6/2023): Define kompeténsia diresaun rejionál sira nian iha jestaun rekursu umanu no koordenasaun ho órgaun sentrál sira hanesan KFP.

Dokumentu ofisiál ba prosedimentu reforma

Iha prosedimentu administrativu no legál iha Timor-Leste, pontu sira ne’ebé temi iha dokumentu ofisiál relevante ba prosedimentu reforma bazeia ba matadalan no prátika padraun husi instituisaun públika sira:

  • Karta Informativa no Notifikasaun Prévia: Bazeia ba sirkulár no gia prátika jestaun rekursu umanu nian ne’ebé Komisaun Funsaun Públika (KFP) fó sai ba liña ministeriál no diresaun rejionál sira hodi kumpri prazu avizu préviu (fulan 2).
  • Dossier Pesoál Funsionáriu nian: Reguladu iha Dekretu-Lei n.º 27/2008 (Estrutura no Organizasaun KFP nian / Jestaun Karreira) no prosedimentu verifikasaun dadus biográfiku funsionáriu nian iha Sistema Jestaun Informasaun Funsaun Públika (PMIS).
  • Pareser no Despaxu husi KFP: Bazeia ba Lei n.º 8/2004 (Estatutu Funsaun Públika, ne’ebé altera husi Lei n.º 5/2009) ne’ebé fó kompeténsia ba KFP hodi hasai Despaxu Termina Devér (Sesesaun Funsaun).
  • Rekerimentu Pensaun Reforma: Bazeia ba Lei n.º 12/2016 (Lei Baze Seguransa Sosiál) no regulamentasaun sira husi Institutu Nasionál Seguransa Sosiál (INSS) ne’ebé ezije formuláriu pedidu pensaun hamutuk ho dokumentu identidade no deklarasaun servisu nian.

 

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!