iklan

JUSTISA

Komunidade Musulmanu labele hetan sertidaun kazamentu tanba lei la fó dalan

Komunidade Musulmanu labele hetan sertidaun kazamentu tanba lei la fó dalan

Prezidente Komunidade Musulmanu iha Timor-Leste, Pasqual Sidik Lemorai. Imajen Tatoli/Francisco Sony.

DILI, 29 junu 2023 (TATOLI)—Prezidente Komunidade Musulmanu iha Timor-Leste, Pascoal Sidik Lemorai, hateten sira-nia parte hato’o ona pedidu ba Governu liuliu Ministériu Justisa, Prezidente Parlamentu Nasionál, Prezidente Repúblika atu komunidade musulmanu iha Timor-Leste bele hetan sertidaun kazamentu maibé dehan lei mak la fó dalan.

Notísia Relevante: Kódigu Sivíl Artigu 1475 Rekuñese Kazamentu Sivíl Hosi Relijiaun Seluk

“Kada tinan lima ami hato’o pedidu ba Governu hodi husu kona-ba sertidaun kazamentu, ida-ne’e ami fila-fila tiha ona hato’o pedidu ba kualker Governu para oinsá konsiderasaun hanesan komunidade musulmanu iha direitu hetan sertidaun kazamentu ne’e iha nia rain rasik. Ami la’ós barlakeadu, ami kazamentu tuir relijiaun. Agora sidadaun sira hosi relijiaun seluk bele hetan, maibé tanbasá ami labele hetan,” Prezidente Komunidade Musulmanu iha Timor-Leste ne’e hateten ba jornalista sira hafoin selebra loron Idul Adha tinan 1444H iha Meskita An-nur, Kampung Alor, kinta ne’e..

Antes ne’e, kestaun ne’e parte komunidade musulmanu hato’o ona ba Prezidente Repúblika, Francisco Guterres Lú Olo, inklui parte Justisa nian maibé seidauk hetan resposta ruma.

“To’o agora seidauk no agora mós ha’u rasik ba hasoru Prezidente Repúblika, José Ramos Horta, no ha’u hato’o ona Ministru Justisa no mós ba Prezidente Parlamentu Nasionál, maibé resposta ne’ebé ami simu hosi sira mak dehan lei la fó dalan. Entaun, sá lei mak la fó dalan, ami ne’e sidadaun timoroan hotu, ami la’ós sidadaun estranjeiru,” nia dehan.

Vise Prezidente Komunidade Musulmanu, Boaventura Soares da Silva, hateten durante Timor-Leste restaura independénsia 2002 to’o agora ne’e komunidade musulmanu iha Timor-Leste nafatin preokupa ho prosesu sertidaun kazamentu tanba sira seidauk hetan.

“Dehan lei la fó dalan ba ami, ida-ne’e ami hanoin halo diskriminsaun ba ami musulmanu tanba ne’e ami husu ba Governu atu anula tiha lei ida-ne’ebé la fó dalan atu ami musulmanu trata dokumentu kazamentu nian. Ida-ne’e ami musulmanu preokupa tebes tanba la konsidera ami hanesan sidadaun ida iha Timor-Leste,” Vise Prezidente Boaventura ne’e hateten.

Nia dehan, Governu halo ona promesa katak tempu badak sei muda lei ne’e nune’e sidadaun hotu-hotu ne’ebé moris iha Estadu ida-nia okos tenke iha dokumentu hanesan sertidaun kazamentu nian.

*Tanba ida-ne’e sai impedimentu ba ami, karik ami iha opurtunidade atu ba servisu iha rai-li’ur, nune’e husu nafatin atu rekoñese ami musulmanu hodi anula tiha lei ne’ebé lá fó dalan ne’e,” nia hateten.

Notísia Relevante: Selebrasaun Idul Adha 1444H hametin fiar ba Maromak 

Jornalista : Osória Marques

Editór      : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!