iklan

HEADLINE, MUNISÍPIU, OEKUSI, POLÍTIKA

Arsénio Bano husu Governu Sentrál haree didi’ak estaka fronteira Naktuka

Arsénio Bano husu Governu Sentrál haree didi’ak estaka fronteira Naktuka

Prezidente Autoridade RAEOA, Arsénio Paixão Bano. Imajen Tatoli/Francisco Sony

OÉ-CUSSE, 18 janeiru 2024 (TATOLI) – Prezidente Autoridade sesante iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oé-Cusse Ambeno (RAEOA),  Arsénio Paixão Bano, husu ba Governu Sentrál atu haree didi’ak estaka ba liña fronteira Naktuka, tanba kamunidade nia rai liu ektare 200 tama ba área Indonézia nian.

“Ha’u hato’o ona karta ba Primeiru Ministru kona-bá situasaun iha fronteira Naktuka, tanba estaka foun hira kedan monta iha Naktuka, estaka sira-ne’e karik iha fronteira foun deside hosi Governu Timor-Leste ho Indonézia, entaun ida-ne’e iha Naktuka ita bele lakon ektare 200 rai populasaun ita-nian,” Arsénio Paixão Bano, ko’alia liuhosi konferénsia imprensa iha Oé-Cusse, kinta ne’e.

Tan ne’e, maka  karta ne’ebé Autoridade sesante hato’o ba Governu Sentrál liuhosi Primeiru Ministru, bankada sira iha Parlamentu Nasionál sira no Prezidente Repúblika.

“Ha’u husu atu Gabinete Unidade Marítima, ne’ebé lidera direita hosi Primeiru Ministru atu mai esplika ba populasaun Naktuka,” nia husu.

Notísia relevante:Timor-Leste no Indonézia kontinua diskute fronteira terrestre

Arsénio Bano, klarifika, kona-bá estaka sira-ne’ebé agora daudaun monta iha natar antigu sira-ne’e pertense ba populasaun suku Bene-Ufe ninian,  nune’e nia husu ba Governu atu esplika loloos estaka sira-ne’e, iha  indika liña fronteira foun ka estaka ba buat seluk.

“Populasaaun sira iha suku Bene-Ufe preokupadu, balu mai hasoru ona ha’u, no ha’u rasik hakarak konfirma ba Governu Sentrál, katak estaka sira-ne’e ba saida nian, liña fronteira foun ka seluk,” nia katak.

Tan ne’e maka karta ofisiál ne’ebé hatoo ona maibé seidauk iha resposta, maibé natar sira iha liña fronteira, konsidera, natar tuan sira iha Naktuka, ne’ebé halo kultivasaun durante tempu narak tebes hanesan natar Kolam-Sombiko mós tama iha diskusaun ne’e.

Nune’e mós fatin kulturál balu bainbain ema Oé-Cusse ba sunu lilin iha-ne’ebá, inklui to’os rai maran, hatama mós kanál irrigasaun, área protejida Tepa-Naek.

“Tan ne’e maka ha’u-nia karta ne’e ba ona Governu Sentrál, espera Primeiru Ministru bele haruka ekipa téknika sira atu mai esplika, tanba ha’u rasik seidauk hatene loloos ne’e liña fronteira foun ka lae,” nia katak.

Notísia relevante:Timor-Leste no Indonézia asina tratadu fronteira terrestre iha janeiru 2024

Entretantu, antes ne’e Xefe Negosiadór Prinsipál Timor-Leste, Xanana Gusmão ho Ministru Koordenadór ba Asuntu Polítiku no Defeza, Wiranto no Ministru Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun Indonézia, Retno Marsudi, asina ona nota aseitasaun ba finalizasaun fronteira terrestre.

Liuhosi aseitasaun ne’e, konsege konklui ona fronteira terrestre iha segimentu rua hanesan, Noelbesi-Citrana iha sub-rejiaun Nítibe hanesan fronteira ho Kupang, NTT no Oé-Cusse Ambeno.

Nune’e mós Bijael Sunan-Oben iha sub-rejiaun Pássabe hanesan fronteira ho TTU parte NTT nian no Oé-Cusse Ambeno ho médida aktare 142,7.

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Evaristo Soares Martins

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!