Ema na’in-88 rejistadu sofre moras HIV/SIDA iha Covalima

COVALIMA, 28 outubru 2024 (TATOLI) – Hahú 2012 to’o 2024 ne’e, Servisu Munisipál Saúde Covalima rejista pasiente na’in-88 husi munisípiu Covalima ne’ebé sofre moras HIV/SIDA (Vírus da Imunodeficiência Humana).
“Ita presiza tau konsentrasaun ba moras HIV/SIDA husi tinan-2012 to’o 2024 Servisu Saúde Covalima rejista pasiente sofre moras HIV/SIDA hamutuk 88,” Ofisál Saúde, Teofilo Amaral aprezenta iha salaun AMC, ohin.
Identifikasaun kazu pasiente na’in-88 pasiente ne’ebé halo tratamentu ativu iha Suai hamutuk na’in-42, halo transferénsia sai na’in-14, lakon husi tratamentu na’in-ida no mate na’in-30 no pasiente na’in-ida Drop Out (DO).
Tan ne’e, Servisu Saúde Covalima, alerta ba autoridade Covalima presiza tau konsentrasaun atu halo intervensaun hodi halo prevensaun moras HIV/SIDA ba komunidade sira.
Nia dehan, HIV moras ne’ebé hadaet liuhosi relasaun seksuál inklui genital sex, oral sex no anal sex; kontaktu raan ne’ebé afeta ho HIV, ida-ne’e liuhusi transfusaun raan liuhusi seringa, ferramenta tatuajen (tattoo) ne’ebé halo kanek no husi inan ne’ebé afeta HIV iha durante partu ka husi inan nia susu-been.
Genital sex – seksu jenitál katak relasaun seksuál liuhusi órgaun reprodutiva feto no mane, oral sex – relasaun ne’ebé hala’o ho ibun no anal sex ka seksu anál ne’e relasaun seksuál ne’ebé akontese liuhusi soe-fo’er (fezes) fatin.
Xefe Suku Fohorem, Júlio Ferreira Alves, dehan, Pesoál Saúde Covalima presiza esforsu atu halo prevensaun bainhira atu halo prevensaun nia mekanizmu oinsá tanba moras ne’e nia impaktu boot.
“Ita-nia sistema saúde atu halo prevensaun oinsá prevensaun presiza teste raan kada fulan ka oinsá nune’e bele hatene tuir nune’e bele halo prevensaun ba moras HIV/SIDA,” nia salienta.
Notísia relevante:Kazu foun ba HIV/SIDA iha Timor-Leste
Jornalista: Celestina Teles
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

