iklan

INTERNASIONÁL

TL hein notifikasaun husi ASEAN halo negosiasaun ba akordu komérsiu

TL hein notifikasaun husi ASEAN halo negosiasaun ba akordu komérsiu

Vise-Ministra ba Asuntu ASEAN, Milena Rangel. Imajen Tatoli/António Daciparu.

DILI, 11 Marsu 2025 (TATOLI)–Vise-Ministra Asuntu ASEAN, Milena Rangel, hateten Governu hatama ona kompromisiu kona-ba akordu komérsiu pilár ekonómia ba Sekretáriadu ASEAN no hein de’it iha tempu besik, ASEAN sei haruka notifikasaun hafoin hakat ba faze negósiasaun.

Notísia Relevante: Timor-Leste kuaze prienxe ona kritéria hitu atu adere ba ASEAN

“Ita labele determina tanba kompromisiu ita hatama ona, ita sei hein sira mak sei dehan fali mai ita. Ita mós lakohi ansi tanba sira iha prosesu internál depois mak sira sei notifika Ministériu relevante sira atu avansa ba negosiasaun. Maibé saida mak Timor-Leste halo, ita halo tiha ona,” Milena hateten ba Agência TATOLI iha Hotel Timor Dili, tersa ne’e.

Nia dehan, Timor-Leste kompleta ona dokumentu lubuk ida konsege submete ona ba Sekretáriadu ASEAN nian iha área ekonomia nian mak hanesan Market Acsses Offer.

“Negosiasaun kualker tempu, ita hein de’it apoiu husi Sekretáriadu ASEAN nian iha Jakarta. Ne’ebé Timor-Leste, ita kompleta ona ita-nia obrigasaun,” nia dehan.

Bainhira Timor-Leste sai ona hanesan membru ASEAN kada tinan tenke kontribuisaun finanseira hanesan mós kontribuisaun ne’ebé halo ba Komunidade Ko’alia Lian Portugés (CPLP-sigla portugés), Organizasaun Nasaun Unida (ONU) no seluk tan. Enkuantu kona-ba osan hira mak atu kontribui ba ASEAN kada tinan seidauk hatene nia montante.

RAntes ne’e, Ministériu Negósiu Estranjeiru no Kooperasaun (MNEK) realzia semináriu ida kona-ba validasaun dokumentu relasiona ho akordu komérsiu pilár ekonómiku ASEAN ne’ebé Akordu Komérsiu Servisu ASEAN (ATIGA) no Akordu Investimentu (loron 25, iha Salaun Institutu Estudu Diplomátiku MNEK Dili.

Inisiativa ne’e organiza hosi Diresaun-Jerál ba Asuntu ASEAN hosi MNEK, iha parseria ho Sentru Komérsiu Internasionál (ICT).

Hatán kona-ba kalendáriu ba negosiasaun sira ho nasaun membru sira ASEAN nian, negosiasaun sira bele hahú de’it bainhira Konsellu Ministru avalia dokumentu referidu.

Akordu ATIGA hakarak atu fasilita sirkulasaun livre sasán entre nasaun sira ASEAN nian liuhusi hamenus tarifa no barreira komérsiu nian. ATISA konsentra iha liberalizasaun setór servisu nian, hodi promove ambiente ne’ebé favoravel ba investimentu no kooperasaun entre empreza sira iha Sudeste Aziátiku.

Kona-ba ACIA ne’e buka atrai investimentu estranjeiru diretu, garante enkuadramentu legál ne’ebé estável no previzível ba investidór sira.

Antes ne’e, iha loron 26 fulan-Fevereiru, Konsellu Ministru delibera ona hodi autoriza proposta kompleta iha área servisu komérsiu no movimentu pesoa naturál, ne’ebé sei submete nu’udár proposta inisiál husi Timor-Leste ba Sekretáriadu ASEAN no Estadu Membru sira ASEAN nian.

Proposta hirak-ne’e halo parte iha prosesu negosiasaun ba adezaun Timor-Leste ba Akordu ASEAN nian kona-ba Servisu Komérsiu (ASEAN Trade in Services Agreement-ATISA) no Akordu Movimentu Pesoa Naturál ASEAN (ASEAN Movement of Natural Persons Agreement -MNP), iha ámbitu negosiasaun ba adezaun plena Timor-Leste nian iha ASEAN.

Jornalista : Hortencio Sanchez

Editór       : Cancio Ximenes

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!