OEKUSI, 02 Maiu 2025 (TATOLI) – Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, rekomenda ba Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) atu garante kualidade ba projetu reabilitasaun estrada rurál sira-ne’ebé daudaun ne’e ezekuta hela iha nivél suku no aldeia.
Xefe Governu, fó sai rekomendasaun ofisiál ne’e hodi responde preokupasuan komunidade sira, iha ámbitu diálogu ho komunidade sira husi suku haat, ne’ebé pretense ba sub-rejiaun Nítibe, kinta.
Notísia relevante:FOTO ATUÁL: PM Xanana diálogu ho komunidade iha Nítibe
“Ohin buat ne’ebé imi aprezenta hanean estrada no ponte, ida-ne’e tenke tama iha planu tinan sira tuir mai, imi-nia preokupasaun kona-ba udan mai estraga tiha estrada sira-ne’e, loos, maibé bele sai hanesan lisaun ida ba Autoridade RAEOA atu haree didi’ak, la’os ohin kedas, nune’e haree didi’ak estrada sira tanba iha rai bo’ot mós halo, sai hanesan lisaun ba Autoridade katak lalika loke depois mak ita foin hahú fali estraga osan povu nian,” Dehan Primeiru-Ministru iha suku Usitako.
Xefe Governu lembra katak iha 2014, Governu hamosu RAEOA no ZEESM tama iha Oekusi atu dezenvolve Oekusi Ambeno, maibé durante tinan 10 nia naran, dezenvolve de’it mak estrada iha Pante Makasar, maibé iha sub-rejiaun tolu seluk laiha mudansa to’o ohin loron.
“Ida-ne’e mak ita haree sala, ita tenke tuur hamutuk atu korije hadi’a ba oin, husi Pássabe, Oesilo, Nítibe atu hanesan mós ho Pante Makasar, ohin ha’u mai liuhusi dalan komunidade sira kontente, tanba estrada loke daudaun mai ona, la’e ami produs buat ruma la lori to’o merkadu, katuas no ferik sira dehan balun moras maibé estrada laiha atu ba konsulta, tan ne’e mak estrada sai fundamentu hodi ita bele haree ba nasionál, rejionál, lokál to’o rurál,”, Xefe Governu ne’e afirma.
Notísia relevante:Populasaun sujere reabilitasaun estrada rurál iha Huabanais presiza nahe ho simentu
Primeiru-Ministru esplika katak estrada iha mak bele fasilita labarik sira ba eskola ho seguru moras bele ba halo tratamentu povu ba merkadu, postu sanitária bele harii iha aldeia to’o suku, fasilita doutor sira bele mai konsulta ferik-katuas iha uma de’it, la presiza ba klínika, tan ne’e mak estrada nu’udar fondasi ba dezenvolvimentu.
“Hodi estrada mak ita-bele haree buat seluk hanean edukasaun, saúde, agrikultura, turizmu, no buat seluk tan, ne’ebé presiza haree didi’ak estrada sira-ne’e hotu iha suku no aldeia la’o daudaun tenke kualidade,” Xanana rekomenda.
Iha fatin hanesan, Jestór sub-rejiaun Nítibe, Agustinho Afulit, agradese tanba tinan ne’e, suku lima no aldeia 17 iha sub-rejiaun Nítibe asesu ona dalan liuhusi projetu reabilitasaun, maske balun seidauk to’o no finaliza, maibé komunidade sira asesu ona ho séguru.
“Ami haree foin tinan ida maibé komunidade sira liuliu ami iha Nítibe, ami sente ona, kuaze suku no aldeia sira asesu ona, ohin Avo Nana liuhusi suku Lela-Ufe mai to’o Usitako, haree matan ida-ne’e ami hakarak hato’o agradese, tanba ami hein tinan barak ona, atu hadi’a ami-nia dalan, maibe ami husu sei bele nahe ho simente no konstrui ponte,” nia orgullu.
Entretantu, Xefe suku Lela-Ufe, José Neno Sila, dehan atu kompleta mós ho dalan no ponte, nune’e tempu udan estrada sira labele hetan estragu.
“Ami agradese ba Governu ne’ebé lidera husi Avo Nana ho Autoridade tanba ami-nia komunidade sira asesu ona estrada, iha suku no aldeia. Nune’e ami-nia rekomendasaun, mak karik estrada sira atu nahe ho simentu karik labele halo pedasuk-pedasuk, maibé nahe tomak no mós halo ho bee-dalan. Tanba estrada barak aat tanba laiha bee dalan, entaun bee tama tuir estrada sai aat no harii ponte mós, ida-ne’e mak bele dura to’o tinan barak, maibé kuandu aterru de’it sei aat fila-fali,” nia fó hanoin.
Entretantu, dokumentu ofisiál neʼebé Ajénsia TATOLI,I.P asesu iha Diresaun Rejionál Infraestrutura (DRI) katak KAFI dahuluk implementa iha Okeusi iha projetu tolu (3), KAFI daruak ezekuta projetu ualu (8) kompostu projetu lima kona-ba reabilitasaun estrada rurál sira, ponte rua no gabiun ida.
KAFI datoluk iha projetu 27 komposta husi reabilitasaun estrada rurál sia, kabe ba sub-rejiaun haat, morru protesaun hamutuk 14 no konstrusaun edifisíu tolu hanesan eskuadra Pássabe, sede suku Costa no kapela Santa Reliqui Citrana ho montante orsamentu $ millaun $37,777,469.45.
Notísia relevante:PA RAEOA orienta empreza sira atu nahe estrada rurál ho simentu
KAFI Oekusi aprova projetu emerjénsia 26 ho kustu millaun $36-resin
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Florencio Miranda Ximenes





