iklan

HEADLINE, SAÚDE

Presiza renova programa nasionál ba transfuzaun raan

Presiza renova programa nasionál ba transfuzaun raan

Diretora Rejionál Organizasaun Mundiál Saúde ba Rejiaun Sudeste Aziátiku, Saima Wazed. Imajen Tatoli/Francisco Sony

DILI, 14 Juñu 2025 (TATOLI)-Diretora Rejionál Sudeste Aziátiku iha Organizasaun Mundiál ba Saúde (OMS), Saima Wazed, hatete parte governu, autoridade saúde no parseiru sira presiza renova programa nasionál ba transfuzaun raan.

Nia dehan importante halo investimentu ba infraestrutura, sensibilizasaun ba públiku no formasaun ba sira ne’ebé servisu iha bankudesangue.

Loron mundiál doadór ran tinan ne’e, Saima Wazed konvida entidade relevante atu kontinua servisu hamutuk kria sistema ne’ebé seguru, inkluzivu, no sustentável hodi proteje no fó kbiit ba doadór raan no ema ne’ebé simu raan.

Liuhusi nota komunikadu ne’ebé TATOLI asesu, Wazed hatutan selebrasaun ne’e hanesan fó onra ba eroi sira ne’ebé voluntáriu, suporta ho nonok fó sira-nia raan hodi salva ema barak nia moris lorloron.

“Selebrasaun ba tinan ne’e ho tema “Fó raan, fó esperansa: hamutuk ita salva moris,” ho objetivu fó onra ba eroi sira ne’ebé doadór raan ho voluntáriu de’it ne’ebé la selu sira-nia hahalok simples maibé impaktu makaas hodi fó sira nia raan salva ema barak nia moris loron-loron “, Saima dehan.

Nia dehan momentu ne’e selebra aniversáriu Karl Landsteiner nian, ne’ebé deskobre sistema grupu raan ABO.

OMS organiza selebrasaun ne’e ba dahuluk iha 2004 hamutuk ho parseiru sira iha Federasaun Internasionál hosi Sosiedade sira Kruz Vermella no Krescente Vermella nian, Federasaun Internasionál hosi Organizasaun sira Doadór Ran nian, no Sosiedade Internasionál hosi Transfuzaun Raan (ISBT, sigla inglés) nian.

“Ida ne’e maka momentu vitál ida atu hasa’e konsiénsia kona-ba nesesidade krítiku no kontínua ba raan seguru no produtu sira raan nian ba sistema saúde nasionál sira ne’ebé reziliente”, afirma.

Nia subliña ko’alia kona-ba doadór raan, transfuzaun raan maka fundasaun ida ba kuidadu saúde no resposta emerjénsia ne’ebé efetivu. Husi inan sira ne’ebé hetan komplikasaun sira durante partu, ba labarik sira ne’ebé sofre hosi anemia maka’as, ba pasiente sira ne’ebé hetan operasaun ka moris ho moras króniku sira iha raan hanesan thalassemia, hemophilia, and sickle-cell, raan salva moris.

Nia salienta situasaun krize hanesan dezastre naturál, no konflitu, asesu oportunu ba raan seguru dala-barak sai diferensa entre moris no mate.

Maske nune’e, nia dehan, ema barak liuliu iha nasaun sira ho rendimentu kiik no médiu seidauk iha asesu ba servisu transfuzaun nian ne’ebé seguru no oportunu. Atu hetan asesu universál ba raan ne’ebé seguru presiza sistema husi nasionál sira ne’ebé forte no importante liu, baze ida hosi doadór voluntáriu sira, ne’ebé la selu no iha vontade atu fó raan beibeik.

“Iha ami-nia rejiaun, ami-nia Estadu Membru hotuhotu dezenvolve ona polítika nasionál sira ba raan nian ne’ebé aliña ho rekomendasaun sira OMS nian kona-ba seguransa raan nian”, Saima hateten.

Nia afirma, polítika sira-ne’e defende servisu transfuzaun raan nian ne’ebé koordenadu iha nivel nasionál bazeia ba doasaun raan voluntáriu lahó remunerasaun (VNRD) 100%, no aderénsia ba padraun raan nian ne’ebé rekoñesidu iha nasionál ka internasionál.

Enkuantu nasaun hotuhotu halo ona progresu, nivel sira implementasaun nian admite katak iha variante iha Rejiaun ida-idak.

“Agora, besik 50% hosi ita-nia Estadu-membru sira atinji ona kobertura VNRD besik 100%, kontribui makaas ba fornesimentu raan ne’ebé presiza ba sistema saúde nasionál sira. Iha ami nia rejiaun tomak, maizumenus 82% hosi raan hotuhotu ne’ebé maka fó mai hosi doadór voluntáriu sira, ne’ebé la selu, ne’ebé reflete envolvimentu komunidade ne’ebé maka’as no motivasaun doadór nian”, nia subliña.

Diretora ne’e akresenta, raan hotuhotu ne’ebé halibur iha sira-nia rejiaun hetan triajen ba infesaun sira ne’ebé transmite liuhosi transfuzaun (TTIs) no hetan teste ba parámetru serolójiku nesesáriu sira, tuir polítika nasionál sira no matadalan sira OMS nian.

“Liután, maioria hosi ita-nia nasaun sira estabelese ona Eskema Avaliasaun Kualidade Esterna nasionál (EQAS) ba teste TTI no serolojia”, nia hateten.

Nia esplika, atu hametin kapasidade iha nia rejiaun, eskritóriu rejionál koordena hela dezenvolvimentu Servisu Nasionál Transfuzaun Raan Sri Lanka nian (Sentru Kolaborasaun OMS nian) nu’udar fornesedór rejionál EQAS nian, iha kolaborasaun ho Laboratóriu Referénsia Nasionál, Austrália (Sentru Kolaborasaun OMS nian) fornesedór globál ida ba painél EQAS nian.

Tuir nia ida-ne’e sei hadi’a sustentabilidade no hamenus kustu hosi painél sira EQAS nian ba Estadu-membru sira.

Diretora ne’e subliña, iha termu sira separasaun komponente raan nian, liu 45% hosi totál raan ne’ebé halibur prosesa ba komponente sira, hodi suporta uzu klíniku ne’ebé efisiente liu no alvu.

Nune’e Organization South-East Asia Region (SEARO) apoia hela kapasitasaun ba produsaun plasma ho kualidade di’ak liu no produtu medikamentu sira ne’ebé mai hosi plasma iha rejiaun liuhosi Blood Achilles Project ne’ebé revitalizadu, ne’ebé implementa iha kolaborasaun ho OMS, Society of Blood Transfusion (ISBT), no parseiru tékniku sira seluk.

Nia apela iha loron mundiál ba doadór raan nian 2025, hamutuk hanoin katak doasaun raan la’ós de’it aktu médiku nian, maibé ida-ne’e maka aktu laran di’ak, kompromisu, no esperansa nian nomós bele salva ema-nia moris, maske doadór no pasiente nunka hasoru malu.

“Ba ami-nia doadór raan sira hotu, obrigado ita-nia laran-luak lori esperansa no kura, ba sira ne’ebé hanoin atu halo doasaun agora maka tempu. Hamutuk, ita bele salva moris”, nia konklui.

Notísia relevante: CVTL-Banco de Sangue halo doasaun raan komemora Loron Mundiál Krúz Vermella Internasionál

Jornalista      : Arminda Fonseca 

Editora           : Rita Almeida

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!