iklan

OEKUSI

MCI disemina enkuadramentu legál medida defeza komersiál no komérsiu eletróniku iha Oekusi

MCI disemina enkuadramentu legál medida defeza komersiál no komérsiu eletróniku iha Oekusi

MCI liuhusi Gabinete Apoia Jurídiku (GAJ), kuarta ne’e, disemina dekretu-lei númeru 10/2024, loron 13 fevereiru, kona-ba medida defeza komersiál no dekretu-lei númeru 12/2024, loron 13 fevereiru kona-ba rejime jurídiku jerál komérsiu elétroniku asinatura elétrika ba setór privadu sira iha RAEOA. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

OEKUSI, 23 Jullu 2025 (TATOLI) – Ministériu Komérsiu no Indústria (MCI) liuhusi Gabinete Apoia Jurídiku (GAJ), kuarta ne’e, disemina dekretu-lei númeru 10/2024, loron 13 fevereiru, kona-ba medida defeza komersiál no dekretu-lei númeru 12/2024, loron 13 fevereiru kona-ba rejime jurídiku jerál komérsiu eletróniku asinatura elétrika ba setór privadu sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA).

Notísia relevante:MCI desimina Lei Kódigu Direitu Autór iha Oé-Cusse

Koordenadór Gabinete Apoia Jurídiku iha MCI, Grigório da Silva, esplika katak, ba dekretu-lei númeru 10/2024 loron 13 fevereiru, atu regulariza kona-ba lala’ok esportasaun no importasaun tanba dalaruma, nasaun sira-ne’ebé importa sasán tama mai rai-laran, uza termu ida naran, dampi hodi hatuun tiha sasán sira-nia folin, no fó impaktu ba setór privadu sira iha rai-laran. Tanba ne’e, mak presiza fahe informasaun, disemina lei ne’e ba maluk sira iha Oekusi, nune’e bele informativu, karik akontese sira bele hato’o informasaun ba parte relevante.

Koordenadór Gabinete Apoia Jurídiku iha MCI, Grigório da Silva. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

Daruak, ba dekretu-lei númeru 12/2024, loron 13 fevereiru kona-ba rejime jurídiku jerál komérsiu elétroniku asinatura elétrika, ne’ebé ho intensaun atu bele fasilita emprezáriu, loja, restaurante no ajente operadór ekonomia sira, bele rejistu husi uma, bainhira sira deside no bele mós halo transaksaun husi fatin ida ba fatin seluk.

“Lei rua ne’e, tama ona iha vigór, públika ona iha Jornál Repúblika, maske nune’e hanesan ajente Estadu nian, iha devér hodi esplika ba maluk sira-ne’ebé hola parte iha negosiasaun nian, nune’e sira bele tau konsiderasaun no implementa iha atividade ekonómiku nian,” nia esplika, iha ‘ambitu diseminasaun hala’o  iha otél Lifau, ohin.

Notísia relevante:Ministru Nino Pereira hakarak haforsa  grupu inovativu sira iha Oé-Cusse

 Iha biban ne’e, jestór sub-rejiaun Oésilo, Benedito Ulan, konsidera diseminasaun ne’e importante hodi motiva komérsiante sira bele kompriende.

“Ha’u agradese ba diseminasaun ne’e. Ohin, rona buat barak ona, maibé ha’u rekomenda sei bele motiva komunidade sira iha área rurál, iha ha’u-nia postu Oésilo ema tama komarka barakliu tanba prátika importasaun no esportasaun dalan ilegál, sei bele tuun direita ba postu sira atu halo diseminasaun, nune’e sira bele kompriende didi’ak, lei rua ne’e ha’u hanoin importante ba negosiante sira, maibé realidade ne’ebé durante akontese mak ema barak sei asesu barakliu ba dalan kotuk, lakohi tama tuir odamatan bo’ot,” nia dehan.

Negosiante António Seran mós husu atu kria dekretu-lei ida, atu limita negosiante Xineza sira prodús Tais lokál, tanba bainhira fa’an iha loja sira, hamate inisiativa grupu feto sira-ne’ebé prodús Tais iha rai-laran.

Notísia relevante:Autoridade RAEOA sei limita negosiante Xinés sira loke loja iha sub-rejiaun 

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!