iklan

OEKUSI

PA RAEOA indika antigu Vise-MAE lidera grupu tékniku ba podér lokál no desentralizasaun

PA RAEOA indika antigu Vise-MAE lidera grupu tékniku ba podér lokál no desentralizasaun

Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), Régio Servantes Romeia da Cruz Salu. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

OEKUSI, 16 Setembru 2025 (TATOLI) – Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), Régio da Cruz Salu, indika Eis-Vise Ministru Administrasaun Estatál (MAE), Atuál Diretór Diresaun Rejionál Administrasaun, José Tanesib Anunu, hodi lidera ekipa tékniku atu aselera prosesu estabelesimentu podér lokál no desentralizasaun administrativa iha Oekusi.

Hafoin ramata enkontru, Prezidente Autoridade RAEOA, Régio da Cruz Salu, informa katak, ekipa traballu tékniku ne’e, Autoridade RAEOA atribui ho deliberativa ho númeru 01/2025, hodi sita pontu importante no deklarasaun públiku katak, RAEOA harii ona grupu traballu tékniku atu aselera prosesu estabelesimentu podér lokál no desentralizasaun administrativa.

“Natureza serbisu ba grupu traballu tékniku nia serbisu, ha’u entrega ona ba eis vise-Ministru Estatál, atuál Diretór Rejionál Administrasaun mak lidera, ho nia durasaun tempu-badak de’it, maibé serbisu ba ida-ne’e, longu prazu, karik limitasaun to’o ita-nia modelu rasik ne’e, ita-bele hato’o ba Governu katak, ami Oekusi-oan hotu, hakarak hanesan ne’e,” nia hateten iha Oekusi.

Notísia relevante:PA RAEOA sei estabelese grupu tékniku aselera poder lokál no desentralizasaun

Nia informa, polítika ne’e inísia kedas husi rezolusaun númeru 37/2025, loron 28 fulan-Agostu, kona-ba nomeasaun estrutura foun, katak objetivu estrutura nomeasaun Prezidente Autoridade RAEOA ho membru Autoridade sira, mak atu superviziona prosesu desentralizasaun.

“Tan ne’e ita hahú kedas ho grupu traballu tékniku, tanba ita tenke akumula intelektuál Oekusi-oan sira, mai husi background, partidu no suku ne’ebé de’it, ita mós sei konsulta ho maun-alin sira iha rai bo’ot, nune’e ita konstrui modelu governasaun lokál ida-ne’ebé refleta karaterístika tuir dalan Estadu nian,” nia afirma.

Iha biban ne’e, Antigu Vise-Ministru MAE, Atuál Diretór Diresaun Rejionál Administrasaun, José Tanesib Anunu, esplika, katak, atu alkansa polítika ne’e, mak ekipa traballu tékniku, atu ezekuta de’it orsamentu 2025 nian, kona-ba suku foun, postu administrativu foun no munisipíu.

“Ita sei halo iha tempu-badak, atu halo ida-ne’e, ita presiza ekipa traballu, ne’ebé involve diresaun hot-hotu, atu hamutuk ho sosiedade sívil, intelektuál, veteranu inklui mídia sira, ita-bele re-sosializa tanba nia draft ita prepara hotu ona, maibé ita iha relasaun ho Ministériu Administrasaun Estatál (MAE), entaun presiza halo pedidu foun ba suku foun sira,” nia katak.

Entaun tenke halo sosializasaun, depois sei hamosu akta foun iha suku sira, halo pedidu, depois haree fila-fali aldeia hira mak aumenta, suku hira mak aumenta, mak foin halo pedidu ba Primeiru-Ministru nu’udar superentendente tuteladu RAEOA nian, atu nune’e bele hetan aprovasaun, liu-liu oinsá atu hetan diploma ministeriál ida, nune’e iha tinan ne’e, ita ezekuta orsamentu ne’e hotu, tinan oin mai 2026 ne’e mós iha ona, entaun ita-bele implementa karik iha postu administrativu foun, iha 2027 ba iha munisipíu foun.

“Agora daudaun ami halo, tuir programa ne’ebé halo tiha ona, ekipa traballu ne’e sei fokuliu atu-bele ezekuta programa ne’e iha tempu fulan rua nia laran, ne’ebé semana oin ne’e, ita hahú halo sosializasaun ba suku sira, ohin ami define ona ekipa traballu organigrama tempu referénsia, ami sei aprezenta ba reuniaun membru autoridade, loron tuirmai, ita iha planu ona aprezenta draft kona-ba konstrui RAEOA nian kona-ba modelu governasaun, molok ita halo sosializasaun ba suku sira,” nia hateten.

Notísia relevante:PM Xanana: Oekusi-oan presiza prepara aan hodi simu podér lokál no desentralizasaun administrativa

Eis Governante ne’e sita, suku foun sia (9) ne’ebé planu atu sai suku mak hanesan, iha sub-rejiaun Pássabe suku Abani sei hamosu suku foun ho naran suku Haemnanu, iha sub-rejiaun Oésilo mak suku Bobometo sei hamosu suku foun rua, ho naran suku Bobomanat no Bobo-Ufe.

Iha sub-rejiaun Nítibe mak suku Lela-Ufe sei hamosu suku foun ho naran suku Hau-Ufe, iha sub-rejiaun Pante Makasar mak suku Taiboko sei hamosu suku foun ho naran suku Taiboko B, suku Naimeko sei hamosu suku foun ida ho naran suku Naimeko B, suku Cunha sei hamosu suku foun rua ho naran suku Cunha A ho suku Maunaebeno.

“Ita sei esforsa atu to’o Novembru, ita bele realiza ona eleisaun ba suku foun sira-ne’e, atu 2026 ita konsentra ba postu administrativu foun, 2027 ita ba munisipíu, ida-ne’e ita halo hotu ona hein de’it atu sosializa no implementa,” nia promete.

Notísia relevante:Kaleidoskópiu: preparasaun ba implementasaun podér lokál no desentralizasaun administrativa

Lei sira ba implementasaun podér lokál no desentralizasaun administrativa

Molok ne’e, Governu aprova rezolusaun Governu númeru 11/2019, loron 13, fula-Marsu kona-ba ezekusaun estratéjia desentralizasaun administrativa no instalasaun órgaun reprezentativu podér lokál ne’e, bazeia ba Konstituisaun RDTL artigu 5.° mak hanesan;

  1. Determina Estadu respeita organizasaun territoriál, prinsípiu desentralizasaun iha administrasaun públika no instalasaun órgaun reprezentativu podér lokál, neʼebé sei benefísia kalendarizasaun asaun nian; aprovasaun.
  2. Lei-oan mak hatuur no hametin karakterístika eskalaun oioin rai-laran nian, no mós kompeténsia administrativu órgaun sira-ne’e nian.
  3. Oekusi Ambeno no Ataúro, sira hetan tratamentu administrativu no ekonómiku espesiál.

Nune’e mós bazeia ba Konstituisaun RDTL Artigu 72.° (kona-ba Podér lokál) ne’ebé haktuir.

  1. Sei harii kbiit lokál ho ema ne’ebé koletivu iha rai-laran ne’ebé iha órgaun reprezentativu, ho knaar atu organiza partisipasaun sidadaun ida-idak nian kona-ba solusaun problema rasik iha sira-nia komunidade no atu promove dezenvolvimentu lokál, no la afeta partisipasaun Estadu nian.
  2. Organizasaun, kompeténsia, funsionamentu no kompozisaun órgaun kbiit lokál nian sei define tuir lei.

Antes ne’e, Parlamentu Nasional (PN) aprova ona pakote lei númeru 23/2021, loron 10 fulan-Novembru, Lei Podér Lokál no Desentralizasaun Administrativa, husi Lei númeru 22/2021, loron 04 Novembru, Lei Eleitorál Munisipál, no Lei númeru 16/2023, loron 31 Maiu, Lei Finansa Munisipál sira no Lei Eleisaun Munisipál.

 Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

 

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!