iklan

POLÍTIKA

Xanana relata Governu halo alterasaun Lei Dívida Públika ba Xefe Estadu

Xanana relata Governu halo alterasaun Lei Dívida Públika ba Xefe Estadu

DILI, 29 Janeiru 2026 (TATOLI)–Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, kinta ne’e, hasoru malu ho Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hodi informa kona-ba Governu nia kna’ar ne’ebé liuhusi Konsellu Ministru aprova ona alterasaun ba Lei Dívida Públika.

“Ha’u informa ba Prezidente Repúblika kona-ba foin lalais tersa (27/01), iha Konsellu Ministru ami halo ona aprovasaun ba alterasaun Lei Dívida Públika, tanba iha koresaun uitoan,” Xanana hateten ba jornalista sira hafoin remata enkontru ho Xefe Estadu José Ramos-Horta iha Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Bairru Pite.

Nia dehan, Lei Dívida Públika ko’alia liu kona-ba imprestímu sira ne’ebé Timor-Leste halo ho nasaun seluk.

“Lei ba Dívida Públika ne’e ko’alia kona-ba imprestímu, tanba ita halo imprestímu ho rai seluk sira hahú kedan iha Governu da-haat, tanba ita hanoin di’ak liu halo imprestímu duké hasai husi Fundu Petróliferu. Tanba ho imprestímu temi karik dehan hasai neineik, entaun iha Governu dahaat ita halo investimentu husi Fundu Petróliferu nian. Entaun, husi investimentu ne’e ita konsege hetan lukru ne’e liu billaun $9, ne’e ita-nia investimentu Fundu Petróliferu,” Xanana hateten.

Nia hatutan, ho imprestímu ne’ebé iha mak asegura hela Fundu Petróliferu to’o ohin loron ho montante di’ak nafatin, maske imprestímu ho funan maibé funan kiik.

“Agora ita hotu hatene katak Bayu Undan hotu ona Fundu Petróleu la sa’e ona. Investimentu ne’ebé ohin ha’u temi ne’e agora mós menus ona, ne’ebé ita hein katak Greater Sunrise bele mai taka ida-ne’e, liuliu buat ne’ebé ita presiza ne’e,” nia hateten.

Konsellu Ministru halo aprovasaun ba Lei Dívida Públika

Konsellu Ministrus aprova Proposta-Lei rua, ne’ebé aprezenta husi Ministra Finansa, Santina José Rodrigues F. Viegas Cardoso, ho objetivu atu halo alterasaun dahuluk ba Lei nú. 13/2011, loron 28 fulan-Setembru, ne’ebé estabelese Rejime Dívida Públika no atu kria Rejime Jerál ba Taxas Administrativa.

Relasiona ho Proposta-Lei ne’ebé halo alterasaun dahuluk ba Lei nú. 13/2011, loron 28 fulan-Setembru, Rejime Dívida Públika, diploma ne’e ho objetivu atu adapta enkuadramentu legál dívida públika nian ba nesesidade atu diversifika fontes finansiamentu ba Orsamentu Jerál Estadu nian, hodi hamenus dependénsia maka’as ba Fundu Petrolíferu.

Proposta ne’e permite atu habelar ámbitu husi emisaun dívida públika, hodi la limita de’it ba finansiamentu infraestruturas estratéjika, atu nune’e bele permite utilizasaun instrumentu sira hanesan títulu Tezouru hodi finansia despeza jerál Estadu nian.

Alterasaun ida-ne’e ho objetivu atu aliña rejime nasionál ba dívida públika ho prátika sira-ne’ebé país maiória utiliza no kria kondisaun ba jestaun ida-ne’ebé sustentavel liu ba finansa públika iha tempu médiu no tempu naruk.

Ho inisiativa ida-ne’e, Governu iha intensaun atu hametin sustentabilidade orsamentál, prepara país ba diminuisaun progresiva reseita husi Fundu Petrolíferu no asegura estabilidade ne’ebé boot liu iha finansiamentu polítika públika ne’ebé esensiál.

Kona-ba Proposta Lei ne’ebé ho objetivu atu estabelese Rejime Jerál ba Taxas Administrativa, diploma ne’e ninia objetivu mak atu define kuadru legál ida-ne’ebé uniforme ba kriasaun, insidénsia, likidasaun, kobransa no atualizasaun ba taxas ne’ebé Administrasaun Públika kobra, hodi asegura transparénsia, previzibilidade no rigor ne’ebé boot liu iha ninia aplikasaun.

Inisiativa ne’e mós ho objetivu atu hametin  prinsípiu legalidade, hodi garante katak taxa ne’e korresponde ho efetivu ba kustu husi servisus ne’ebé presta ona ka benefísiu ne’ebé hetan husi indivídu sira.

Proposta ne’e klarifika prinsípiu ne’ebé aplikaveis ba kriasaun taxa, hodi determina katak taxa ne’e tenke estabelese husi Dekretu-Lei, bazeia-ba estudu ekonómiku no finanseiru ne’ebé loloos, no respeita ba kritérius proporsionalidade no ekivalénsia ekonómika.

Diploma-ne’e regula mós insidénsia objetiva no subjetiva husi taxa, faktu ne’ebé hamosu obrigasaun pagamentu, nune’e mós rejime ba redusaun no izensaun liuliu iha situasaun insufisiénsia ekonómika ne’ebé komprovadu ka tanba razaun interese públiku nian.

Jornalista : Hortencio Sanchez

Editór       : Cancio Ximene

iklan
iklan

Leave a Reply

iklan
error: Content is protected !!