Top

Husi Dili bá Pekín: Hafuhu Xina nia istória no kultura nia lalatak (Parte II)

Bainhira tuir formasaun loron dahuluk kona-ba “China’s National Conditions and Traditional Culture/Kondisaun Nasionál no Kultura Tradisionál Xina nian", iha Pekín (16 Jullu 2026). Imajen TATOLI

DILI, 11 Agostu 2026 (TATOLI)—Lia-loos nunka mosu iha uma tatís ida-nia okos hodi bele haree ho fásil, maibé dalaruma lia-loos ne’e haksumik-an iha uma laran no só bele deskobre hosi ema sira-ne’ebé brani atu hakat dook no dook liután.

Xina la’ós idéntiku úniku ho edifísiu sira be aas be aas, auto-estrada moderna sira, ka avansu teknolójiku sira. Atu koñese Xina, ha’u tenke hateke bá kotuk dook ida dook liután. Hateke dook ida-ne’e nia sentidu atu hakat-tuir istória, valór sira, ideia sira, no kultura ne’ebé forma ona ninia sosiedade durante tinan rihun ba rihun.

Bainhira tuir formasaun loron dahuluk kona-ba “China’s National Conditions and Traditional Culture/Kondisaun Nasionál no Kultura Tradisionál Xina nian”, iha Pekín (16 Jullu 2026). Imajen TATOLI

Konxiénsia ida-ne’e sai metin liután bainhira ha’u tuir formasaun kona-ba “China’s National Conditions and Traditional Culture/Kondisaun Nasionál no Kultura Tradisionál Xina nian”. Nu’udár jornalista husi Timor-Leste, formasaun ne’e fó esperiénsia ne’ebé únika. Ha’u la’ós de’it hetan introdusaun kona-ba Xina nu’udár nasaun ida ho ekonomia boot no dezenvolvimentu teknolójiku ne’ebé lalais, maibé mós kona-ba oinsá istória no kultura forma Xinés nia maneira no nia lala’ok sira.

Iha sala formasaun nian, istória Xinés nian sente la’ós de’it nu’udár kolesaun dadus no naran dinástia nian, maibé istória introduzidu nu’udár parte ida hosi ema-nia moris.

Xina, harii liuhosi istória naruk ida

Buat ida-ne’ebé sai interesante ba ha’u maka esplikasaun kona-ba istória naruk sivilizasaun Xineza nian. Peskiza arkeolójiku kona-ba orijen sivilizasaun Xina nian hatudu evidénsia dezenvolvimentu sivilizasaun nian ne’ebé dura maizumenus tinan 5000 ona. Fatin sira hanesan Liangzhu iha Provínsia Zhejiang fornese evidénsia importante kona-ba dezenvolvimentu sosiedade kompleksu sira iha loron dahuluk sira sivilizasaun Xineza nian.

Notísia relevante: Husi Dili bá Pekín: Viajen jornalístika ida buka koñesimentu foun (Parte I)

Ba ha’u, tinan 5000 la’ós de’it númeru ida. Ida-ne’e ilustra oinsá sosiedade ida bele mantein, dezenvolve, no interpreta filafali nia patrimóniu pasadu iha tempu ne’ebé muda. Karakter Xinés sira mós ilustra kontinuidade ida-ne’e. Enkuantu, forma eskrita nian muda ona iha tinan rihun ba rihun, tradisaun eskrita sai nafatin parte ida-ne’ebé maka importante tebes iha Xinés nia kultura moris.

Bainhira tuir formasaun loron dahuluk kona-ba “China’s National Conditions and Traditional Culture/Kondisaun Nasionál no Kultura Tradisionál Xina nian”, iha Pekín (16 Jullu 2026). Imajen TATOLI

Husi ida-ne’e, ha’u hahú komprende buat importante ida: Xina nia modernidade la signifika nesesariamente abandona pasada. Pelu-kontráriu, pasadu dalabarak sai fonte ida atu komprende prezente.

Bainhira Konfúsiu sai hanesan janela ida atu komprende sosiedade Xineza

Iha parte seluk, buat ne’ebé dada ha’u-nia atensaun iha formasaun maka diskusaun kona-ba Konfúsiu, ka Kongzi. Konfúsiu moris iha tinan 551-479 molok Kristu no koñesidu nu’udár filózofu no edukadór durante époka primaveira. Husi ninia hanoin, deskobre konseitu hanesan ren—umanidade ka virtude—no li—maneira ka norma sosiál sira—nu’udár elementu esensiál sira moris no sosiedade umana nian.

Ba ha’u, diskute Konfúsiu loke odamatan atu haree Xina hosi perspetiva ida-ne’ebé diferente. To’o agora, bainhira ema ko’alia kona-ba Xina, atensaun dala barak foka ba nia ekonomia, indústria, komérsiu, teknolojia, ka podér polítiku. Maibé, iha buat sira-ne’e hotu nia okos iha istória naruk ida kona-ba hanoin oinsá ema ida tenke moris ho ema seluk.

Konseitu sira kona-ba respeitu ba família no inan-aman, edukasaun, responsabilidade sosiál, no relasaun umanu ne’ebé ordenadu maka parte importante ida hosi legadu pensamentu Konfusianu nian. Pensamentu Konfusianu dezenvolve no interpreta ona hosi jerasaun sira tuirmai. Tradisaun ida-ne’e mós inkórpora iha obra klásika oioin, inklui Livru Haat no Klásiku Lima, ka Si Shu Wu Jing. Kolesaun klásiku sira-ne’e forma fundasaun krusiál ida hosi tradisaun intelektuál Xineza no influénsia ona edukasaun, Governu, no vida sosiál durante sékulu barak.

Bainhira tuir formasaun loron dahuluk kona-ba “China’s National Conditions and Traditional Culture/Kondisaun Nasionál no Kultura Tradisionál Xina nian”, iha Pekín (16 Jullu 2026). Imajen TATOLI

Ba jornalista ida, lisaun ida-ne’e krusiál. Tanba komprende sosiedade ida la to’o de’it hodi hatene saida maka sira halo. Ita mós presiza komprende tanbasá maka sira hanoin no halo hahalok hanesan neʼe.

La’ós de’it Konfusianizmu

Formasaun ne’e mós hanorin ha’u katak kultura tradisionál Xinés labele esplikadu liuhusi de’it pensamentu ida. Aleinde Konfusianizmu, Taoizmu iha fatin importante iha istória kulturál Xinés. Taoizmu dezenvolvidu hosi pensamentu Xinés antigu no hatuur konseitu Dao, ka “dalan”, hanesan ninia prinsípiu sentrál. Ninia hanoin influénsia ona hanoin sira kona-ba ema, natureza, moris, saúde, arte, no relasaun entre ema no ambiente.

Budizmu mós tama iha Xina no dezenvolvidu liuhosi interasaun ho tradisaun lokál sira. Intersesaun husi pensamentu oioin hatudu katak kultura Xineza la’ós estátiku. Ida-ne’e maka prosesu kontínuu ida hasoru malu, adaptasaun, interpretasaun, no dezenvolvimentu. Ida-ne’e ajuda ha’u haree kultura la’ós de’it objetu ida-ne’ebé atu konserva de’it iha muzeu.

Kultura maka buat moris ida

Ida-ne’e bele haree iha maneira ne’ebé ema respeita ema seluk, iha ai-han, lian, arte, arkitetura, selebrasaun sira, edukasaun, no mós oinsá sosiedade haree relasaun entre ema no natureza.

Husi filozofia ba moris lorloron nian

Esperiénsia intelektuál ida-ne’ebé maka furak liubá ha’u maka bainhira hahú sente katak matéria istórika besik ba moris loroloron nian. Pur-ezemplu, ideia sira kona-ba armonia, respeita família, edukasaun no relasaun entre ema ho ambiente ne’ebé laʼós deʼit hetan iha livru istória sira. Valór sira-ne’e sai ona parte ida hosi diskusaun sira kona-ba karakterístika kultura Xineza nian.

Iha tradisaun pensamentu Xinés nian, ideia kona-ba relasaun armonia entre ema no natureza mós iha abut istóriku ne’ebé naruk. Governu Xinés, iha esplikasaun oioin kona-ba karakter sivilizasaun kontemporánea Xinés nian, tau mós konseitu armonia entre ema no natureza hanesan elementu importante ida hosi nia eransa pensamentu tradisionál.

Ba ha’u, asuntu ida-ne’e intersante tanba ida-ne’e hatudu katak nasaun ida bele lori valór antigu sira ba kontestu moris modernu nian.

Xina ohin loron nian nakonu ho andár sira be naruk be naruk, komboiu ho velosidade aas, sentru teknolojia nian, no sidade metropolitana sira. Maibé, iha aparénsia moderna ne’e nia kotuk, iha kamada kultura nian ne’ebé formadu liuhusi lala’ok istória ne’ebé naruk tebes.

Bainhira tuir formasaun loron dahuluk kona-ba “China’s National Conditions and Traditional Culture/Kondisaun Nasionál no Kultura Tradisionál Xina nian”, iha Pekín (16 Jullu 2026). Imajen TATOLI

Tradisaun sira muda an, la’ós lakon

Lisaun ne’ebé ha’u aprende hosi tradisaun ida-ne’e maka tradisaun la signifika katak buat ne’ebé antigu ona. Tradisaun sira bele muda tuir tempu. Ezemplu bele haree iha forma kulturál oioin hanesan kaligrafia, arte marsiál, ai-moruk tradisionál, xá, porselana, seda, no forma arte oioin seluk tan.

Seda (sutra), pur-ezemplu, iha istória naruk tebes iha sivilizasaun Xineza. Evidénsia arkeolójika hatudu katak produsaun seda dezenvolvida ona iha tinan rihun ba rihun no sai hanesan símbolu importante ida hosi kultura Xina nian.

Nune’e mós, Taijiquan, ka Tai Chi, kombina elementu sira arte marsiál nian ho prinsípiu sira Yin-Yang nian no relasaun entre hanoin, isin, no enerjia. Bainhira ha’u haree tradisaun sira hanesan ne’e iha kontestu moris modernu Xinés nian, ha’u hahú komprende katak modernizasaun la signifika tenke hamoos identidade kulturál.

Lisaun sira ba jornalista

Ba ha’u, matéria kona-ba “Kondisaun Nasionál no Kultura Tradisionál Xina nian” la para de’it hodi hatene kona-ba Xina. Iha lisaun jornalístika sira-ne’ebé kle’an liu. Dalabarak jornalista ida presiza atu esplika eventu ida ba públiku. Maibé, atu esplika di’ak liu, jornalista tenke komprende uluk kontestu.

Bainhira halo kobertura kona-ba Xina, purezemplu, ha’u labele hakerek de’it kona-ba dezenvolvimentu ekonómiku, teknolojia, ka relasaun internasionál sira. Ha’u presiza komprende istória no kultura ne’ebé maka forma ona sosiedade Xineza.

Inversamente, atu komprende istória, jornalista ida bele haree ligasaun entre pasadu no prezente. Ida-ne’e maka buat ida-ne’ebé iha valór liu ne’ebé ha’u aprende hosi formasaun ida-ne’e.

Hanoin kona-ba Timor-Leste

Esperiénsia estuda kultura Xina nian halo ha’u hanoin fali kona-ba Timor-Leste. Timor-Leste iha duni istória no karakterístika kulturál ne’ebé diferente. Maibé, hanesan Xina, povu Timor mós iha tradisaun, valór familiár, lian, lisan, no memória koletiva ne’ebé forma sira-nia identidade.

Bainhira tuir formasaun loron dahuluk kona-ba “China’s National Conditions and Traditional Culture/Kondisaun Nasionál no Kultura Tradisionál Xina nian”, iha Pekín (16 Jullu 2026). Imajen TATOLI

Nu’udár jornalista, ha’u sente iha buat importante ida-ne’ebé hanesan: kultura maka parte ida hosi istória nasaun ida nian. Tanba ne’e, bainhira jornalista ida hakerek kona-ba dezenvolvimentu, edukasaun, ekonomia, polítika, ka relasaun internasionál, istória ne’e labele haketak hosi nia ema no kultura.

Ha’u-nia viajen kona-ba formasaun iha Xina, la’ós de’it viajen ida atu hetan koñesimentu foun kona-ba nasaun ida. Ida-ne’e sai hanesan viajen ida atu aprende oinsá atu haree nasaun ida ho olístiku liután.

Liuhosi istória no kultura, ha’u deskobre katak atu komprende Xina moderna, ha’u tenke komprende uluk istória naruk ne’ebé forma nia. Iha-ne’e maka ha’u konxiente katak istória la’ós de’it istória ida kona-ba pasada. Istória maka dalan ida atu lee prezente.

No ba jornalista ida, abilidade atu lee prezente liuhosi komprende pasadu maka parte krusiál ida hosi serbisu: haree ho kle’an buat ne’ebé mosu, rona ho kle’an saida maka ko’alia ona, no aprezenta istória sira ne’ebé ajuda públiku atu komprende mundu ho kle’an liután.

Jornalista: Osória Marques

Editór: Xisto Freitas da Piedade

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!