Komité Masakre Tumin inísia revista ‘Lian Mártires’ edisaun dahuluk ho pájina 51

OEKUSI, 10 Setembru 2026 (TATOLI) – Komité Masakre Bobo-Ufe Tumin (CMT, sigla portugés), kinta horsehik, inísia ona revista ‘Lian Mártires’ ba edisaun dahuluk tinan-2026 nian ho pajína hamutuk 51, ne’ebé ofisializa direitamente husi Prezidente Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA) Régio da Cruz Salu.

Prezidente Comite Masakre Bobo-Ufe Tumin, Baptista dos Santos Elo, informa, objetivu husi revista ne’e, atu rekolla informasaun husi entidade hotu kona-ba istória akontesimentu Masakre Tumin, ne’ebé akontese iha loron 08-09 Setembru 1999, hodi rezulta milísia pro-otonómia hamate nasionalista timoroan na’in-82 iha loron rua ne’e.
“Tinan ida-ne’e, CMT ho esforsa maka’as, konsege kria ona revista Lian Mártires, ho edisaun dahuluk tinan-2026 nian hahú uluk ho pájina 51,” nia hateten liuhusi diskursu iha komemorasaun loron Masakre Bobo-Ufe Tumin, ne’ebé realiza kada tinan iha loron 08-09 Setembru.
Nia esplika, objetivu husi revista Lian Mártires ne’e, atu kada tinan eskolla tema importante ida, hodi hakerek no fahe informasaun ba públiku. Relativa ho ida-ne’e, tinan ne’e estrutura CMT hili tema katak ‘Mai Koñese Mártires Masakre Bobo-Ufe Tumin’.
“Atu testamuña liu tan katak, kriasaun revista referida, hanesan faze dahuluk, nune’e mós CMT sei kontinua oinsá mak bele hakerek istória Masakre Bobo-Ufe Tumin nian, no ida-ne’e misaun husi CMT nian,” nia afirma.
Notísia relevante:Masakre Bobo-Ufe Tumin: Setembru negro, fulan triste no matan-been
Iha biban ne’e, Prezidente Autoridade RAEOA, Régio da Cruz Salu, felisita ekipa CMT tanba nisiativa ne’e, kumpre orientasaun Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão, atu hahú hakerek hodi sai istória ba jerasaun foun.

“Orientasaun ne’e iha momentu vizita Primeiru-Ministru mai iha Tumin, iha loron 30 Maiu 2025. Ne’ebé, servisu ne’e kapa’as tebes, aleinde hakerek livru ida, maibé prodús revista ida atu halibur opiniaun no istória sira badak-badak, ne’ebé ema barak la haree no la rona, maibé ho meiu ida-ne’e bele akumula, ha’u mós hetan konvite faz parte atu hakerek, ha’u kna’ar iha 1999 lori jornalista sira ba kobertura iha tempu ne’ebá, maibé di’akliu foku ba sasin moris sira, tanba sira mak triste no terus profunda iha tempu ne’ebá,” nia haktuir.
Iha biban ne’e, mós nia rekomenda aleinde prodús revista ho hakerek, presiza mós prodús audio-vizuál, istória orál sira alvu ba fámilia vítima, hanesan inan-aman, kabén no oan sira.
“Ida-ne’e faze inísiu atu la’o no faze ikus sei harii múzeu no tuirmai harii dezenvolvimentu integradu ba aldeia tolu; Nonquikan, Tumin, Quibiselo no suku Usitaqueno, atu sai fatin ida ba destinu turízmu istóriku maibé ho modelu dezenvolvimentu artifek ba turízmu ne’e, ita sei promove istória miniatura sekuensiál vivu kada autór no vítima rasik,” nia hateten.
Notísia relevante:Memoriza Masakre Tumin: Reza, lilin, ai-funan, nu’udar prémiu ksolok rohan-laek ba martír sira
Observasaun jornalista Ajénsia TATOLI,I.P observa, hafoin hala’o lansamentu, estrutura Komité Masakre Bobo-Ufe Tumin, distribui kedas ba família martír, estudante no entidade relevante sira.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

