Top

Mártir na’in-sanolu iha Masakre Tumin seidauk hetan pensaun sobrevivénsia husi Estadu

Tinan-27 ona, mártir na’in-sanolu iha RAEOA, ne’ebé mate iha akontesimentu Masakre Bobo-Ufe Tumin iha loron 08-09 Setembru 1999, to’o agora seidauk hetan rekoñesimentu husi Estadu Timor-Leste liuhusi pensaun sobrevivénsia. Imajen TATOLI/Abílio Elo Nini

OEKUSI, 10 Setembru  2026 (TATOLI) –  Tinan 27 ona, mártir na’in-10 iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), ne’ebé mate iha akontesimentu Masakre Bobo-Ufe Tumin iha loron 08-09 Setembru 1999, to’o agora seidauk hetan rekoñesimentu husi Estadu Timor-Leste liuhusi pensaun sobrevivénsia.

Masakre Tumin. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

Sobrevivente Masakre Bobo-Ufe Tumin, Crisviano Bobelo, hateten, durante ne’e, sira-ne’ebé mate restu ka sasin moris na’in-tolu hetan ona rekoñesimentu maibé restante seidauk hetan rekoñesimentu. Enkuantu, ba mártir na’in-82 maioria simu ona pensaun sobrevivénsia, hela de’it na’in-sanolu (10) maka seidauk simu to’o ohin loron.

“Maibé ba mártir sira, kuaze na’in-sanolu seidauk hetan pensaun sobrevivénsia, maske sira nia naran públika ona iha lista Editál, maibé seidauk hetan aprovasaun finál, tanba falla iha dokumentu sira, tanba inisíu atu rejísta, alin mak submete dokumentu to’o ikus atu kompleta dokumentu, nia maun maka kompleta, entaun komplikadu,” nia hateten perante komemorasaun loron akontesimentu Masakre Bobo-Ufe Tumin, kinta ne’e.

Sobrevivente Masakre Bobo-Ufe Tumin, Crisviano Bobelo. Imajen TATOLI/Abilio Elo Nini

Tenke fasilita

Tanba ne’e, mate restu Masakre Bobo-Ufe Tumin ne’e, rekomenda ba Komisaun Konsellu Liberastaun Nasionál (CCLN) Rejiaun Oékusi atu fasilita hodi aselera prosesu dokumentu.

“Ha’u husu ba komisaun kompetente libertasaun nasionál Oekusi nian, atu bele halaís prosesu kontaktu ho na’in ba mártir sira, atu fasilita sira, tanba foin dadaun semana rua kotuk, ha’u rasik ba konfirma sira-nia naran iha CCLN Oekusi, hothotu públika ona maibé falla iha dokumentu tanba alin mak rejístu maun maka kompleta dokumentu, entaun komisaun tenke fasilita, tanba família balu idade 60-resin ona, kuandu idade avansadu ona, entaun laiha tempu atu hetan direitu ida-ne’e,” nia rekomenda.

Notísia relevante:Komité Masakre Tumin inísia revista ‘Lian Mártires’ edisaun dahuluk ho pájina 51

Hatan ba rekomendasaun ne’e, Prezidente Konsellu Veteranu Oekusi, António da Conçeiçào, rekoñese katak, prosesu sei kontinua la’o, tanba restu-mortál ba mártir sira iha Masakre Bobo-Ufe Tumin na’in-60 resin mak rekolla ona.

“Vítima Masakre Tumin na’in-60 resin maka rekolla ona restu-mortál no hakoi ona, no sira-nia naran iha lista Editál fó sai ona no laiha ona atu rekolla tan restu-mortál, tanba sira na’in-82 lori mai hakoi ona iha Semitériu Tumin,” nia hateten.

Kombatete libertasaun nasionál ne’e, esplika katak, bainhira Governu ka Estadu atu fasilita apoia ba mártir  maka pensaun sobrevivénsia, alvu ba oan sira, sei bainhira mártir ida mate klosan entaun pensaun ne’e entrega nia maun ka alin, sei bainhira maun ka alin mate, pensaun sobrevivénsia ne’e mós suspende automatikamente ka laiha ona.

“Hanesan ha’u rasik, bainhira ha’u mate, ha’u-nia oan mak sei simu, bainhira ha’u-nia oan ne’e mate, entaun pensaun ne’e mós lakon ona labele kontinua tan hanesan mós mártir sira,” nia klarifika.

Notísia relevante:Governu prefere aplika subsídiu úniku duké pensaun sobrevivénsia ba veteranu sira

Estatutu Kombatente Libertasaun Nasionál iha artigu 27.° hodi ko’alia kona-ba pensaun sobrebivénsia ko’alia iha pontu 14 mak hanesan ba dahuluk, iha direitu ba pensaun sobrevivénsia mak hanesan, kaben ne’ebé mak sei moris no oan-sira independente ho idade husi kombatente libertasaun nasionál ne’ebé mate-ona tan virtude husi ninia partisipasaun iha luta ba libertasaun nasionál.

Kombatente libertasaun nasionál benefisiáriu husi pensaun espesiál ba subsisténsia ka pensaun espesiál ba reforma hafoin nia mate.

Iha númeru ba daruak ko’alia katak, oan-sira ho idade maior no minoridade ne’ebé frekuenta tempu iha ensinu báziku, sekundáriu no ensinu superiór iha direitu ba bolsa estudu ho momentu no kondisaun ne’ebé sei define hosi Governu.

Iha númeru ba datoluk, kompeténsia ba atribuisaun pensaun sobrevivénsia pertense ba Governu, ho de’it proposta husi Ministériu ho Sekretaria Estadu tutela ba asuntu kombatente Libertasaun Nasionál.

Ba dahaat nian katak, Governu mak define montante ba pensaun sobrevivénsia maibé labele menus liu husi porsentu 50 husi valór pensaun espesiál ba reforma.

Dalimak, Ordem preferénsia entre benefisiáriu-sira ba pensaun sobrevivénsia mak hanesan, iha neʼebé iha ba dahuluk husi orden predénsia hodi esklui sira seluk mak hanesan kaben ne’ebé sei moris no oan sira.

Ba da-neen, karik iha orden presedénsia iha nia laran preve liubá liu ema na’in-ida titulár ba pensaun sobrevivénsia husi martir ka kombatente libertasaun nasionál falesidu mak pensaun ne’e sei fahe tuir proporsaun.

Da-hitu, ema ne’ebé hanesan labele benefisia liu ida ba pensaun sobrevivénsia. Da-ualu kaben faluk neʼebé sei moris só bele benefísia pensaun sobrevivénsia se nia seidauk kaben fali. Ba da-sia, revogadu.

Iha pontu 10 hodi ko’alia kona-ba família sira husi martir no kombatente libertasaun nasionál só iha direitu ba pensaun sobrevivénsia karik sira la halo kolaborasaun volontariamente ho inimigu kontra interrese libertasaun nasionál.

11, Pontu pensaun sobrevivénsia labele akumulavel ho pensaun espesiál subsisténsia no mós ho pensaun espesiál ba reforma. Pontu 12 ba efeitu ka kalkulu valór ba pensaun sobrevivénsia, mate tan virtude husi sira nia partisipasaun iha luta libertasaun nasionál sei konsidera hanesan militánsia durante tinan-24.

Pontu 13, karik titulár ba pensaun sobrevivénsia mate, ida-ne’e sei la fó tulun ba nia susesór sira no mós benefisiáriu sira seluk.

Pontu 14, la fó prezuízu númeru liubá, bainhira titulár, bainhira titulár ba pensaun refere iha alinea a husi númeru lima, karik mate ona oan-sira husi martir no kombatente libertasaun nasionál ne’ebé sei moris, ninia pensaun sei fahe ba sira até halo sei moris, ninia pensaun sei fahe ba sira até halo tinan-21 to’o finaliza sira-nia estudu iha nívél superiór, iha neʼebé sira hala’o hela inskrisaun iha estabelesimentu ensinu superiór akreditadu, ho frekuénsia efetiva.

Jornalista: Abílio Elo Nini

Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!