Top

PN elimina fundu veteranu biliaun $1

Imajen/Media PR.

DILI, 20 dezembru 2022 (TATOLI)-Parlamentu Nasionál (PN) liu hosi votasaun finál globál halo reformulasaun ba  dekretu PN númeru 68/V-Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba 2023, hodi elimina fundu veteranu biliaun $1 ne’ebé Tribunál Rekursu (TR) deklara inskonstituisionalidade.

Notísia Relevante: Prezidente Repúblika promulga lei OJE 2023

“Rezultadu votasaun a-favór 40, kontra 0, abstensaun 20, nune’e diploma ne’ebé ita halo alterasaun ba norma ne’ebé deklara inkonstituisionál aprovadu no prontu atu envia hetan promulgasaun hosi Prezidente Repúblika,” Prezidente Parlamentu Nasionál, Aniceto Longuinhos Guterres Lopes, hateten iha reuniaun plenária PN, tersa ne’e.

Enkuantu PN halo uluk diskusaun no aprovasaun reformulasaun ba  dekretu PN númeru 68/V-Orsamentu Jerál Estadu (OJE) ba 2023 iha jeneralidade,  espesialidade mak kontinua iha finál globál.

Pedidu ne’e hato’o hosi Prezidente Repúblika hodi husu ba órgaun lejislativu halo reformulasaun ligadu ho Xefe Estadu nia pedidu ba iha Tribunál Rekursu (TR) hodi halo fiskalizasaun preventiva ba fundu veteranu biliaun $1 ne’ebé prevee iha proposta-lei OJE 2023 katak inkonstituisionalidade.

Ministru Finansa (MF), Rui Augosto Gomes, hateten presiza halo ajustamentu textu finál lei OJE 2023 tuir desizaun Tribunál nian tanba TR deklara inkonstituisionalidade, fundu ida-ne’e PN presiza halo reformulasaun diploma tuir desizaun tribunal.

Purtantu atu avansa lalais ho publikasaun lei Orsamentu Jerál Estadu (OJE) 2023, presiza espulga norma inkonstitusionál.

“Eliminasaun relativa fundu kombatente libertasaun nasionál ne’e sei la afeta OJE 2023. Orsamentu ida-ne’e kontinua foka nafatin ba investimentu produtivu no krésimu ekonomiku nune’e Governu solisita Parlamentu Nasionál atu elimina liña fundu ne’e no aprovasaun OJE 2023, nune’e lei ne’e haruka ba publikasaun iha jornál repúblika hodi fasilita ezekusaun iha fulan-janeiru 2023,” nia hateten.

Governante ne’e hateten, iha OJE 2023 prevee dotasaun ida ho valór biliaun $1 ba fundu kombatente libertasaun nasionál, fundu ida-ne’ebé kria liuhosi orsamentu retifikativu 2022 maibé bainhira TR hetan solisitasaun atu pronúnsia fundu refere mak TR konsidera inkonstituisionalidade tanba viola prinsípiu proporsionalidade autorizasaun justu no igualitária rekursu naturál.

“Governu la konkorda fundamentasaun ida-ne’e maibé respeita desizaun saida de’it hosi TR no tanba fundu ne’e konsidera hanesan inskonstituisionál mak agora lakon tiha ona nia efeitu no ita presiza halo ajustamentu iha lei OJE tinan oin liuhosi eliminasaun liña relativa fundu ne’e rasik nune’e sei redús,” nia hateten.

Mezmu nune’e, konstituisaun estabelese hodi rekoñese no valoriza rezisténsia sekulár povu maubere kontra dominasaun estranjeiru no kontributa hotu hosi imdependénsia nasionál ida-ne’e obriga Estadu atu asegura protesaun espesiál ba kombatente libertasaun nasionál.

Notísia Relevante: PN simu ona notifikasaun TR relasiona fundu veteranu iha OJE 2023 inkonstitusionalidade

“Intervensaun balun ita halo ona liuhosi atribuisaun pensaun no apoiu sira seluk asaun sosiál, edukasaun, saúde, empregu, asesu ba kréditu, atividade oioin maibé ita hotu hatene uniku finansiamentu mak fundu mina rai  no fundu ne’e komesa tun daudaun ona. Tanba ne’e, ita presiza identifika fonte sira seluk se lae ita hasoru risku ne’ebé boot tebes hodi asegura protesaun espesiál ba kombatente iha future,” nia fundamenta.

Tanba razaun ne’e mak Governu propoin kriasaun fundu kombatente libertasaun nasionál ida permite hamenus todan ba fundu petróleu ho intensaun atu investe fundu ne’e atu hetan nia retornu no depois bele finansia despeza sira tomak ba benefísiu kombatente libertasaun nasionál tomak.

Maibé, TR iha opiniaun diferensa no Governu respeita desizaun ida-ne’e, situasaun ne’e ezije duni PN hamutuk ho Governu tenke buka finansiamentu iha futuru hodi apoiu kombatente tanba ida área ne’e sei sai dezafiu boot iha futuru.

“Hakarak ka lakohi agora dadaun halo hela verifikasaun ba lista foun ida inklui rihun 124 veteranu foun maibé saida mak ita presiza halo hodi oinsá atu asegura aprovasaun OJE ba 2023,” nia hateten.

Deputadu CNRT, Aderito Hugo, hateten konkorda ho desizaun Tribunál tanba Governu la esplika kle’an didi’ak ba fundu ne’e tanba Governu aprezenta iha orsamentu retifikativu 2022 ho karáter urjénsia de’it.

Deputadu Fretilin, David Dias Ximenes ‘Mandati’, respeita desizaun maibé fundu ne’e importante mós oinsá atu fasilita rejistu veteranu foun.

Notísia Relevante: PR Horta husu TR halo fiskalizasaun preventiva ba fundu veteranu

Jornalista : Nelson de Sousa

Editór       : Cancio Ximenes

Publisidade

Leave a Reply

Latest Post

error: Content is protected !!