OEKUSI, 21 Jullu 2026 (TATOLI) – Universidade Timor-Lorosa’e (UNITAL), liuhusi Fakuldade Agrikultura, Departamentu Peska, hamutuk ho universidade sia (9) husi Indonézia, tersa ne’e halo abertura kona-ba peskiza área kosteira sira iha Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), ne’ebé abertura iha suku Lifau sub-rejiaun Pante Makasar.
Objetivu prinsipál husi peskiza ne’e, atu buka hatene dadus komunidade nu’udar moris peskadór sira iha área tasi-ninin iha Oekusi, ba enkuadramentu hodi hasa’e kapasidade komunidade iha tasi ba planeiamentu territóriu tasi nian ka Marine Spatial Planning (MSP) to enhance the lesser sunda seascape governance. A case study of north Belu to Bobonaro.

Diretór Departamentu Peska iha UNITAL, Mateus Salvadór, esplika, peskiza ne’e nu’udar peskiza internasionál implementa husi univsersidade 12, sia husi Indonézia no rua husi Timor-Leste maka Universidade Nasionál Timor Lorosa’e (UNTL) ho UNITAL alvu ba munisípiu lima hanesan Oekusi, Bobonaro, Likisá, Ataúro no Lautein.
Diretór Departamentu Peska iha UNITAL, Mateus Salvadór, esplika katak peskiza internasionál ne’e implementa husi universidade 12 –sia husi Indonézia no rua husi Timor-Leste (UNTL no UNITAL) –ho alvu ba munisípiu lima: Oekusi, Bobonaro, Likisá, Ataúro, no Lautein.
“Objetivu husi peskiza ne’e, atu rekolla dadus husi komunidade sira-ne’ebé besik tasi no peskadór sira, tanba ne’e maka ita serbisu hamutuk ho Guvernu liliu Ministeriu Agrikultura, atu oinsá bele tau atensaun ba ita-nia tasi, haree liu ba komunidade sira-ne’ebé iha área kosteira, ita-nia Governu planu kapaas tebes ba sustentabilidade peska nian, tanba ne’e maka liuhusi estudu realiza ho nasaun sira seluk, tanba ne’e maka partnership (parseria) universitáriu ne’e parte ida atu dezenvolve di’ak liutan área kosteira ho didi’ak,” nia esplika.
Notísia relevante:Blue Ventures – Kiwa promove ekosistema mariña iha área kosteira
Iha fatin hanesan, Diretór Science Hub Lesser Sunda Seascape, Alexander S. Tanody, nu’udar dosente iha Departemen Kelautan no Perikanan, Politeknik Pertanian Negeri Kupang, hateten, objetivu prinsipál husi kolaborasaun ida-ne’e mak atu instituisaun sira bele kontribui fornese dadus bazeia ba sientífiku no evidénsia siénsia nian, atu sai referénsia importante ba formulasaun polítika públika iha Indonézia no Timor-Leste. Tanba ne’e, hala’o peskiza iha ilha sira ne’ebé tama iha área kolaborasaun.

“La’ós de’it atu prodús dadus sientífiku, peskiza ida-ne’e mós sai hanesan oportunidade atu hasa’e koñesimentu akadémiku no hametin kooperasaun entre universidade sira. Ami hein katak kolaborasaun ida-ne’e sei kontinua dezenvolve atu universidade ida-idak bele fahe esperiénsia, koñesimentu no rezultadu peskiza liutan, ami hakarak atu komunidade sira mós sai parte importante iha prosesu peskiza ne’e,” nia hateten.
Autoridade akadémika ne’e fundamenta, daudaun ne’e universidade ida-idak hala’o peskiza tuir ninia área espesializasaun, ida husi área prinsipál mak identifika diversidade biolójika marítima atu bele uza ho forma sustentavel ba benefísiu komunidade.
Aleinde ne’e, peskiza ne’e mós buka hatene espésie sira ne’ebé ameasadu, kondisaun rekursu peska, no relasaun entre sustentabilidade rekursu ho benefísiu ba komunidade. Rezultadu peskiza ne’e sei apoia la’ós de’it seguransa ai-han (food security), maibé mós dezenvolvimentu turizmu no setór seluk.
“Ami mós fó atensaun boot ba espésie migratória sira hanesan baleia, pari manta, lenuk tasi, no espésie marítima seluk. Área peskiza ne’e habelar husi Bali, Nusa Tenggara Barat, Nusa Tenggara Timur, Timor-Leste to’o Kepulauan Babar iha Provínsia Maluku. Área hirak-ne’e hotu iha ligasaun ekolójika ida ba malu. Tanba ne’e, rekolla dadus foun sai importante atu Governu, setór privadu no parte interresada sira iha referénsia sientífika atuál atu halo desizaun polítika ba dezenvolvimentu,” nia tenik.
Nia informa, peskiza ne’e nu’udar faze dahuluk sei konsentra ba tema prinsipál haat:
- Mudansa klimátika (Climate Change);
- Konservasaun ba espesie protejidu sira;
- Peskas no seguransa ai-han (Food Security);
- Empoderamentu komunidade, dezenvolvimentu sabedoria lokál no fortalese jestaun área kosteira no tasi liuhusi Marine Spatial Planning (MSP).
“Peskiza ne’e ita hahú iha fulan-Jullu no previstu remata iha fulan-Novembru. Depoizde peskiza hotu ramata, sei realiza enkontru ida atu hamutuk halo integrasaun ba rezultadu hotu no prepara rekomendasaun polítika atu entrega ba Governu nasaun rua nian,” nia hateten.
Notísia relevante:Lansamentu tara-bandu tasi iha área Ilimanu, proteje tasi ba ekonomia sustentavel
Ezekutivu ne’e hateten, planeamentu bazeia ba dadus importante tebes tanba bele garante sustentabilidade moris komunidade no mós otimiza poténsia dezenvolvimentu iha área ida-idak.
Tanba tópiku peskiza ne’e diferente, metodolojia ne’ebé uza mós la hanesan, espesialmente ba Marine Spatial Planning (MSP), abordajen ida mak mapeamentu partisipativu, ne’ebé lidera husi UNITAL hamutuk ho Politéknika Kupang, Universidade Defeza Indonézia no Universidade Nusa Cendana (UNDANA).
“Mapeamentu partisipativu envolve komunidade tanba sira mak ema ne’ebé loron-loron uza rekursu naturál no komprende mudansa kondisaun rekursu husi tempu ba tempu. Tanba ne’e, informasaun husi komunidade sai hanesan dadus importante atu suporta liután levantamentu direta iha terrenu, nune’e rezultadu peskiza bele reprezenta situasaun loloos iha kampu,” nia afirma.
Aleinde ne’e mós, peskiza hirak-ne’e labele haree de’it hanesan atividade atu prodús dadus, maibé rezultadu peskiza tenke sai baze ba prosesu foti desizaun, liuliu iha nível Governu, desizaun ne’ebé bazeia ba evidénsia sientífika sei prodús polítika ne’ebé di’ak liu, inkluzivu liu no bele hamenus konflitu iha futuru.
“Se la bazeia ba dadus, inklui iha prosesu planeamentu espasu tasi, bele hamosu konflitu tanba la representa interese husi parte hotu. Tanba ne’e, planeamentu espasu tasi mak prosesu naruk ne’ebé hahú husi rekolla dadus, prepara esbosu, halo husi peritu sira ne’ebé iha kompeténsia, no kontinua ho konsultasaun públika dala barak atu asegura katak rezultadu finál refleta nesesidade dezenvolvimentu no aspirasaun komunidade kosteira,” nia hateten.
Tuir informasaun ne’ebé sira simu, dadus suporte hirak-ne’e importante tebes ba Governu Timor-Leste ne’ebé oras ne’e prepara planeamentu espasu tasi ho forma integradu. Tuir diskusaun entre universidade sira, to’o agora Timor-Leste seidauk iha sistema planeamentu espasu tasi ne’ebé kompletu hanesan Indonézia.
Apoiu no papél Governu Timor-Leste
Diretór Nasionál Planeiamentu Espesiál no Jestaun Rekursu Mariñu iha MAFPP, Januario Marçal, afirma katak, Konstituisaun Repúblika Demokrátika Timor-Leste, rekursu naturál hotu, inklui rekursu mariñu no akuátiku, tenke administra no utiliza ba benefísiu povu Timor-Leste no ba jerasaun sira tuirmai.

Tuir mós Réjime Jurídiku da Jestaun Ordenamentu Peskas, Governu iha obrigasaun atu garante konservasaun rekursu kosteiru, proteje ekosistema mariñu, regula utilizasaun rekursu no promove jestaun sustentavel bazeia ba evidénsia siéntifika.
Iha Ministériu Agrikultura, Pekuária, Peskas no Floresta, Diresaun-Jerál Peska, Akuikultura no Jestaun Rekursu Akuátiku iha responsabilidade atu dezenvolve polítika nasionál, programa no estratéjia ba jestaun sustentavel peskas no akuikultura.
Nia hateten, Diresaun Nasionál Planeamentu Espesiál Mar no Jestaun Rekursu Marinu Akuátiku tau prioridade durante sei dezenvolve pontu prinsipál lima maka hanesan.
- Dezenvolve no implementa Marine Spatial Planning;
- halo inventáriu no mapeamentu rekursu marinu;
- Suporta konservasaun ekosistema mariñu;
- Hametin jestaun área kosteira no tasi;
- Promove utilizasaun espasu tasi ne’ebé ordenadu:
- fó apoiu siéntifiku ba formulasaun politika nasionál.
“Tanba ne’e, peskiza ida-ne’e responde diretamente ba kna’ar institusionál Diresaun Nasionál nian. Ha’u haree katak proposta peskiza ne’e la limita de’it ba Marine Spatial Planning. Proposta ne’e mós hakarak hametin konektividade entre Timor-Leste no Indonézia iha Lesser Sunda Seascape, dezenvolve modelu jestaun ba peskas ki’ik iha área fronteira, estuda konektividade jenétika tartaruga tasi (Olive Ridley Turtle), no identifika habitat importante ba baleia no golfiñu iha Estreitu Ombai no Atauro. Tema hothotu ne’e importante ba dezenvolvimentu Blue Economy no konservasaun biodiversidade marinha,” nia hateten.
Tanba ne’e nia espera, katak rezultadu peskiza ida-ne’e sei, fornese dadus sientífiku ne’ebé konfiavél, apoia preparasaun Marine Spatial Plan nasionál no iha RAFOA, ajuda define zona peskas, zona konservasaun no zona utilizasaun ekonómika, hametin reziliénsia komunidade kosteira hasoru mudansa klimátika, no sai baze ba formulasaun polítika no regulamentu Governu iha futuru.
“Peskiza ida-ne’e mós universidade sira iha papél importante la’ós de’it iha edukasaun, maibé mós iha dezenvolvimentu nasionál. Governu presiza evidensia siéntifika atu deside politika ne’ebé loos, no universidade mak parseiru estratéjiku atu prodús evidensia ida-ne’e. Ami hein katak rezultadu peskiza ida-ne’e bele sai baze atu fortalese no atualiza polítika Marine Spatial Planning iha Timor-Leste no mós iha Indonézia,” nia katak.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo





