RAEOA atribui funsaun tolu ba funsionáriu apoia suku hodi rekolla dadus SIIGDSA

OEKUSI, 02 Agostu 2026 (TATOLI) – Autoridade Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambeno (RAEOA), liuhusi Diresaun Servisu Rejionál Apoiu Organizasaun Naun Governamentál no Organizasaun Komunitária (DSO-ONG/OK), atribui funsaun tolu ba funsionáriu ofisiál apoia administrasaun suku nian hodi rekolla dadus iha suku sira, nune’e bele atualiza ba Sistema Integradu Informasaun Jestaun Dadus Suku no Aldeia (SIIGDSA).
Diretora Servisu Rejionál Apoiu Organizasaun Naun Governamentál no Organizasaun Komunitária, Anita da Costa Ruing, esplika katak Diresaun ne’e foin estabelese iha fulan-Abríl 2026 bazeia ba Dekretu-Lei númeru 01/2026 ho Diploma Ministeriál númeru 12/2026, loron 21 Abríl. Diresaun ne’e ho nia área servisu prinsipál rua: primeiru, apoia sosiedade sívil; no daruak, apoia servisu suku nian.

Detalle funsaun tolu no jestaun dadus SIIGDSA
Anita da Costa Ruing informa katak fahe tarefa servisu ne’e abranje funsaun tolu ne’ebé sei sai kna’ar prinsipál ba ofisiál sira iha baze:
- Primeiru (Rekolla dadus grupu komunitáriu): Identifika no rekolla dadus grupu komunitáriu sira hotu ne’ebé eziste iha suku, hanesan grupu kuda modo, haki’ak animál, no seluk tan.
- Daruak (Mapeamentu parsériu sira): Identifika Organizasaun Naun Governamentál (ONG) lokál no internasionál, inklui ajénsia internasionál sira ne’ebé implementa sira-nia programa no atividade iha suku.
- Datoluk (Formasaun no kapasitasaun téknika): Fó formasaun téknika ne’ebé liga ba servisu ofisiál apoia administrasaun suku ba asuntu sosiál no finansa, atu idak-idak hatene nia kna’ar no responsabilidade hodi input dadus ba SIIGDSA.
“Ami sei halo observasaun ba servisu tékniku sira-ne’e, liga dadus monografia no demográfia, tanba durante ita servisu manuál, maibé Autoridade sei fó asisténsia atu priénxe iha sistema SIIGDSA, kada mudansa tenki atualiza, ohin iha suku Nípani sei kontinua ba suku 19 sira seluk,” nia hateten iha sede suku Nípani ohin.
Notísia relevante:Governu sei rekruta ofisiál na’in-tolu iha 2024 atu apoia administrasaun suku
Membru Autoridade ne’e, esplika, bazea enkuadramentu legál, funsionáriu ofisiál apoia administrasaun suku nia, nia estatutu nu’udar funsionáriu rekrutadu no kontratadu husi Governu, kada tinan hetan aváliasaun dezempeñu husi xefe suku.
“Imi iha suku tenke koopera servisu hamutuk ho entidade hotu iha nivél suku idak-idak, ohin ami mai apoia no fasilita akompaña atu bele garante funsionamentu servisu iha suku bele la’o di’ak justu no transparante ho responsabilidade,” nia fó hanoin.
Preparasaun ba Podér Lokál no Dezentralizasaun
Iha biban ne’e, Sekretáriu Rejionál ba Asuntu Administrasaun no Finansa, Salvadór da Cruz, esplika, funsaun husi rekollamentu dadús hirak-ne’e, nu’udar preparasaun mós ba futuru implementasaun Governu Lokál.

“Dadus ne’ebé sei rekolla iha suku, ba setór hothotu, saúde, edukasaun, agrikultutra, programa parsériu sira nian, tanba Governu destaka funsionáriu apoia suku atu haree buat sira-ne’e, tanba Oekusi agora iha faze preparasaun ba podér lokál no dezentralizasaun, entaun hahú agora buat sira-ne’e tenki hatama ona ba sistema ne’e, no agora mós la’os hanesan uluk, suku hothotu instala ona starlink, ida-ne’e maka atu fasilita servisu nian,” nia hateten.
Notísia relevante:Governu selebra kontratu ho ofisiál apoia suku na’in-72 iha Oé-Cusse
Iha biban ne’e apela, presiza promove liña komunikasaun ármonia ho komunidade no entidade hotu iha suku laran, labele haree ba grupu, funsionáriu apoia suku tenki tama servisu bazeia lei Funsau Públika nian.
“Tau ita-nia an hanesan funsionáriu públiku tanba Governu konsidera ita-nia direitu hodi hetan osan Estadu, tama servisu hanesan ho diresaun sira, labele iha suku de’it, imi servisu tuir imi-nia hakarak,” nia hateten.
Reasaun husi Autoridade Suku
Xefe Nípani Pedro Eco, konsidera atividade rekolla dadus importe nu’udar baze husi suku, hodi apoia ba polítika Governu nian.
“Ha’u hanoin orientasaun ne’ebé ohin simu, ne’e faz parte ba idak-idak atu hatene nia funsaun, tanba durante kounidade balu ladun hatene, balu mai halo deklarasaun ba fali ofisiál apoia suku, balu halo karta sosiál ruma mós hanesan, agora ohin simu tan tarrefa foun atu rekolla dadus suku nian, ne’e importante atu hatene suku ne’e nia lala’ok servisu ne’e oinsa, nune’e iha futuru Governu presiza dadus husi baze karik, ita preparadu hodi fornese,” nia hateten.
Entretantu, pozisaun sekretáriu administrasaun suku, kategória pesoál serbisu administrasaun suku, kria bazeia ba dekretu-lei númeru 81/2023, 11 outubru, saláriu mensál $170 kada fulan, modalidade kontratu termu sertu, durasaun fulan-ualu (períodu provatóriu fulan-rua), ho posibilidade bele estensaun bainhira iha avaliasaun pozitiva.
Nune’e mós pozisaun ofisiál asuntu sosiál suku nian, kategória pesoál serbisu administrasaun suku, kria bazeia ba dekretu-lei númeru 81/2023, 11 outubru, saláriu mensál $150 kada fulan, modalidade kontratu termu sertu, durasaun fulan-ualu (períodu provatóriu fulan-rua), ho posibilidade bele extensaun bainhira iha avaliasaun pozitiva.
Kona-bá pozisaun ofisiál administrasaun suku ba kategoria pesoál serbisu administrasaun suku, kria bazea ba dekretu-lei númeru 81/2023, 11 outubru, lokál serbisu iha sede suku, saláriu mensál $150 kada fulan, modalidade kontratu termu sertu, durasaun fulan-ualu (períodu provatóriu fulan-rua), posibilidade bele estensaun bainhira iha avaliasaun pozitiva.
Pozisaun ofisiál finansa suku kategória pesoál serbisu administrasaun suku, kria bazeia ba dekretu-lei númeru 81/2023, 11 outubru, lokál serbisu iha sede suku, saláriu mensál $150 kada fulan, modalidade kontratu termu sertu, durasaun fulan-ualu (períodu provatóriu fulan-rua), ho posibilidade bele estensaun bainhira iha avaliasaun pozitiva.
Jornalista: Abílio Elo Nini
Editór: Rafael Ximenes de A. Belo

